Kastmisjootmine on tootmisprotsess, mille käigus tehnik kastab esemed sulajoodise vanni, et osi omavahel kokku kinnitada. Selle tehnika levinuim rakendus on trükkplaatide tootmine, kus see võib olla kiire ja tõhus meetod. Jooteaine kuumus võib kahjustada projekti osi ja tehnik peab enne kastmist veenduma, et kõik komponendid suudavad kuumust võtta; selle probleemi vältimiseks on projekt tavaliselt metallist.
Trükkplaatide tootmisel kleepub joodis avatud vaimsete komponentide külge ega kleepu metallita piirkondadele või jootmiskindla kemikaaliga töödeldud aladele. Kastmisjootmine võib olla käsitsi tehnik, kus tehnik kastab toote isiklikult, ja seda on võimalik ka osaliselt automatiseerida. Masin saab trükkplaadist kinni haarata, õige nurga alla kasta ja enne väljatõmbamist õige aja joodises hoida.
Sukeljootmise protsess sarnaneb lainejootmisele, masstootmisprotsessile, mida inimesed kasutavad laastude valmistamiseks. Lainejootmise korral on see kõik automatiseeritud ja kiibid läbivad sulanud jootematerjali ühtlase voolu, mitte ei kasta. Selle protsessi rakendamine maksab rohkem raha ja võimaldab inimestel päevas rohkem projekte toota, muutes selle sobivaks suuremahuliste rajatiste jaoks, kus inimestel on vaja tootmisaega lühendada.
Väikesemahulise jootmise korral võib kastmisjootmine olla kasulik tehnika. Inimesed ei vaja selle seadistamiseks palju seadmeid, vaid piisavalt suurt mahutit projektide kastmiseks koos sobivate tööriistadega joote sulatamiseks, et see oleks kasutatav. Paljud ettevõtted toodavad vajalikke tarvikuid ja inimesed saavad ka ise valmistada. Automatiseeritud seadistuste jaoks on protsessiga toimetuleva masina ostmiseks vaja pisut suuremaid investeeringuid.
Inimesed võivad seda ja muid tehnikaid õppida tööl või koolitusprogrammis, et valmistuda professionaalseks karjääriks. Saadaval on mitut tüüpi jooteid ning tehnik peab suutma valida õige segu ja tegema protsessi käigus muid otsuseid, et tagada lõpptoote nõuetekohane toimimine. Inimesed kontrollivad tavaliselt projekti pärast kastmisjootmist, et näha, kas on vaja käsitsi reguleerida, näiteks puhastada liigne jootmine kontaktilt või visata ära esemed, millel on kahjustusi, näiteks täkkeid või jootmisprotsessi moonutusi.