Kassisabad on märgalade taimed perekonnast Typha. Selles perekonnas on üksteist liiki, mis on enamasti levinud põhjapoolkeral. Typha latifolia on Põhja-Ameerikas kõige laiemalt levinud kasssaba liik. Jäigad, pintslitaolised silindrilised lilleotsad on paljudele inimestele meenutanud kassisaba, sellest ka üldnimetus. Briti inglise keeles nimetatakse neid tavaliselt reedmace’iks või bullrushiks ja Ameerika inglise keeles nimetatakse neid mõnikord corndog grass’iks või punkideks.
Neid märgalade taimi levitavad risoomid, mis paiknevad vahetult märja mudase pinnase all. Sageli on maapind kaetud mõne tolli veega. Kassisabad on sageli esimesed taimed, mis asustavad mudase pinnase. Kui nad asustavad uut ala, on neil väga oluline osa veealuse pinnase muutmisel sooks, mis võib lõpuks muutuda kuivaks maaks. Kassisabad levivad ka seemnete kaudu, mis võivad olla laialt levinud, eriti lindude poolt.
Kassisabad kasvavad kolme kuni rohkem kui 20 jalga (üks kuni seitse meetrit), kuigi keskmine on umbes kümme jalga (kolm meetrit). Neil on pikad, umbes ühe tolli (kaks ja pool sentimeetrit) laiused rihmataolised lehed, mis meenutavad pisut liiga suuri rohuliblesid. Sageli kasvavad nad nii järveservades või märgades kraavides kui ka sooaladel ning nende moodustunud tihedad kolooniad võivad neid majandatavatel märgaladel häirida.
Mõnes piirkonnas on kassisabad invasiivsed ja neid käsitletakse umbrohuna. Väikesi kassisabade kolooniaid juhitakse käsitsi. Kassisabasid saab üsna lihtsalt välja tõmmata, kui uus kasv on umbes kuus tolli (15 sentimeetrit) veepinnast kõrgemal. Efektiivne on ka rohelise võrse mahalõikamine kohe, kui see vee kohale ilmub. Suuri kassisabade kolooniaid tõrjutakse tavaliselt herbitsiididega, kuid tuleb olla ettevaatlik, et vältida vee saastumist.
Paljud kassisaba taimede osad on söödavad mitte ainult lindudele ja loomadele, vaid ka inimestele. Risoomid on kiulised ja tärkliserikkad ning neid korjatakse tavaliselt talvel ja küpsetatakse nagu kartuleid. Külgmised maa-alused varred on samuti söödavad. Lehtede põhja võib süüa isegi toorelt, kui see lõigatakse hiliskevadel, kui see on veel pehme. Ebaküps õietõlvik on varasuvel söödav ja seda valmistatakse nagu maisitõlvikut. Küpse õite oga õietolmu saab kasutada vedelike paksendamiseks ja jahu täiendamiseks.
Kasssaba udusuled on kasulik tindina ning riiete ja patjade täidisena. Seda on kasutatud isegi päästevestide toppimiseks. Lehed on kasulikud korvide ja mattide punumiseks ning vartest saab liimi teha.