Käsikiri on üldmõiste, mis viitab mis tahes teosele, mida pole ametlikult trükitud või reprodutseeritud. Põhimõtteliselt on käsikirjad alati avaldamata teosed. Ladina manu scriptus tähendab käsitsi kirjutatud. Tänapäeval viitab käsikiri tavaliselt kirjastusele saadetud autori algselt toodetud teosele.
Tänapäeval esitavad autorid tavaliselt arvutist trükitud käsikirju. Mõned kirjanikud võivad endiselt kasutada kirjutusmasinaid või isegi oma teoseid käsitsi kirjutada, kuid kirjastajatel on käsikirjavormingute jaoks tavaliselt ranged juhised. Igal kirjastajal on oma juhised, kuid tänapäeva kirjastusmaailmas tuleb järgida teatud tavasid. Näiteks käsikirja esitamisel on lubatud kasutada ainult musta tindiga valget paberit. Kirjanike, kes püüavad silma paista värviliste paberite ja tintidega, leiavad oma teosed tavaliselt lugemata ja kirjastajad ei võta neid tõsiselt.
Kõik kirjastajad soovivad hõlpsasti loetavaid käsikirju. Käsikirjade esitamisel on vajalikud nii silmapaistvad fondid kui ka laiad veerised ja topeltvahed. Kirjastustes töötavad toimetajad ja lugejad loevad paljusid teoseid ning loomulikult peavad nad väärtuslikuks nii oma aega kui ka silmanägemist. On oluline, et autorid järgiksid iga kirjastaja täpseid käsikirja vormindamise nõudeid. Põhjus, miks kirjastajad nõuavad topeltvahesid, on see, et neil oleks piisavalt ruumi autoritele märkmete ja soovituste lisamiseks.
Mõned raamatute ja ajakirjade kirjastajad aktsepteerivad arvutiplaadil saadetud käsikirju, kuid paljud siiski mitte. Veebipõhise teabe avaldajad aktsepteerivad tavaliselt veebipõhiseid käsikirju ja paljudel on oma veebisaidi haldussüsteemid, mida kirjutajad saavad otse kasutada. Sellised vahendid on tavaliselt autoritele mugavad ja ka keskkonnasõbralikumad, kuna paberit ei kasutata.
Ajavahemikus 500–1500 pKr, mida nimetatakse keskaegseks perioodiks, kirjutati käsikirjad tavaliselt vellumile või pärgamendile. Vellum ja pärgament on paberitaolised tooted, mis on traditsiooniliselt valmistatud loomade, näiteks vasikate, lammaste ja kitsede nahkadest ja sisikonnast. Tänapäeval tekib vellum ehk pärgament enamasti puidukiu töötlemisel. Kuid tänapäeval saadetakse käsikirjad kirjastustele odavamal ja sujuvamal paberil. Paberit valmistatakse ka nii puidukiust kui ka puidumassist, kuid sellel puudub pärgamendi või velumi laiguline tekstuur.