Karripuu on Indiast pärit troopiline kuni subtroopiline puu. Nagu nimest arvata võib, kasutatakse karripuu lehti Kagu-Aasia toiduvalmistamisel ning need on eriti populaarsed Indias ja Sri Lankal. Lisaks sellele, et karripuud kasvatatakse kasuliku kulinaarse puuna, kasvatatakse seda ka atraktiivse lehestiku ja aromaatsete lillede tõttu. Maailma piirkondades, kus kliima on karripuude kasvatamiseks soodne, võib neid puid leida mõnel aiatarnijal ja Aasia turgudel, eriti turgudel, mis keskenduvad India toidule.
Seda puud tuntakse ametlikult kui Murraya koenigii ja seda nimetatakse mõnikord ka karrilehepuuks. Looduses võib see kasvada kuni 20 jala (kuue meetri) kõrguseks, sileda tüve, lihtsate piklike lehtede ja peente valgete õitega, mis tekitavad õitsemise ajal tugevat aroomi. Õied arenevad mustadeks marjadeks, mis on juhuslikult mürgised, seetõttu tuleks neid vältida.
Karrilehti kasutatakse mitmesugustes Kagu-Aasia roogades, tavaliselt röstitakse neid enne muude koostisosade lisamist pannil õlis. Lehed lisavad valmistoidule iseloomulikku aroomi ja maitset ning väidetavalt on need lisaks maitsestamisele kasulikud ka seedimisele. Mõnes piirkonnas närivad tarbijad lehti isegi otse.
Nimes sisalduv “karri” võib veidi segadust tekitada, kuna karripuu ei tooda lehti, mille maitse on nagu karripulbril. Nimi viitab tamilikeelsele sõnale kari, mis viitab mis tahes hautatud roogadele, eriti köögiviljadele, mitte kurkumiga maitsestatud vürtsikatele roogadele, mida paljud lääne inimesed seostavad sõnaga “karri”.
Karripuud arenevad Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi tsoonides üheksa–11 ning eelistavad täis- või osapäikest ning hästi kuivendatud mulda. Paljud aednikud parandavad oma mulda näiteks turbaga, et edendada tervislikku äravoolu, võimaldades puul kastmiste vahel täielikult kuivada. Iga-aastane pügamine aitab puul toota maitsekamaid lehti, soodustades uut kasvu; lehti saab korjata igal ajal ja kasutada värskena, et saada parim maitse. Karri lehti võib hilisemaks kasutamiseks ka kuivatada või külmutada.
Karripuu paljundamiseks võib kasutada nii seemneid kui ka juurevõsu. Seemnest kasvatamisel on hea kasutada võimalikult värskeid seemneid, sest seemned ei säili hästi.
Mõned inimesed ajavad karripuu segamini karrilehetaimega, tuntud ka kui Helichrysum italicum. Need kaks taime ei ole sama asi; karrilehtedel on tugev karri lõhn, mitte karrilehtede ainulaadne lõhn, ja see on pärit Vahemerest. See on ka madalakasvuline taim, mitte puu, ja lehed pole eksimatult karrilehed.