Mis on karjäärijuhtimine?

Karjäärijuhtimine on elukestev planeerimine ja tööeesmärkide poole püüdlemine. Seda eristab unistamisest, kelleks saada, on aktiivne lähenemine uurimistööle, seejärel toimiva karjääriplaani koostamisele ja järgimisele. Üks karjäärijuhtimise näide on koolituste läbimine selle tee leidmise hõlbustamiseks. Kontaktide ja suhete loomine valdkonnas, mille poole püüeldakse kirglikult, on karjäärijuhtimise teine ​​oluline komponent.

Sellist võrgustikku saab teha mitmel viisil, alustades liitumisest teatud valdkonna kutseühingutega kuni praktikale minekuni. Praktika on levinud ja populaarne varajase karjäärijuhtimise tüüp, kuna see pakub õpilastele tavaliselt esimest tööstuskogemust. Praktika võib luua kontakte ja kogemusi, mis võivad viia täiskohaga algtaseme töökohani kas selles ettevõttes või mõnes teises samas valdkonnas.

Täienduskursused on hilisem karjäärijuhtimise strateegia. Need võimaldavad töötavatel spetsialistidel olla oma karjääriga kursis. Täienduskursust või täiendõpet teatud valdkonnas võib soovitada ja selle eest tasuda tööandja. Asjakohaste valdkonnauudiste ja kaubandusajakirjade lugemine on veel üks viis, kuidas olla kursis valdkonna või tööstusharu muutustega või hiljutiste teadusuuringute avastustega. Igasugune tööga seotud õpe hõlmab koolitusi, mida võib pidada karjäärijuhtimise viisiks, kui need laiendavad oskusi või teadmisi.

Sel moel võib isegi tööintervjuu, mis ei vii loodetud ametikohani, olla karjääriarengu oluline osa, mille tulemuseks võib olla parem juhtimine. Kui tööotsija püüab kindlaks teha, mida ta oleks võinud teha teisiti, et talle oleks ehk seda ametikohta pakutud, saab ta tulevastel intervjuudel uusi võtteid proovida. Karjäärijuhtimine peab tavaliselt algama planeerimise ja strateegia loomisega.

Tõhus karjäärijuhtimine tugineb pigem struktureeritud planeerimisele kui impulsiivsele kursusele või uuele töösuunale hüppamisele, ilma et see vastaks inimese vajadustele või soovidele. Energiat või ressursse, mida inimene kulutab oma karjääri juhtimisele, tuleks kasutada targalt. Näiteks võib õppelaenu pidada heaks võlaks, kui on tõenäoline, et haridus toob kaasa paremini tasustatava karjääri. Raha raiskamine sellega, et ei kontrolli, kas kool on nõuetekohaselt akrediteeritud või kas kool on programmiga, mida tööandjad austavad, ei oleks tõhusa karjäärijuhtimise seisukohast hea planeerimine.

SmartAsset.