Mis on kapnograaf?

Kapnograaf on seade, mis mõõdab süsinikdioksiidi kogust õhuproovis. Seda kasutatakse kõige sagedamini intensiivravi patsientide ja anesteesia all olevate patsientide jälgimiseks. Seadet saab kasutada ka vahendina hingamisteede probleemide diagnoosimiseks ja patsientide jälgimiseks hädaolukorras.
Süsinikdioksiid (CO2) neelab infrapunavalgust. Infrapunavalgus on valguse tüüp, mille lainepikkus on pikem kui nähtaval valgusel. Seda saab näha ainult spetsiaalsete instrumentide abil. Süsinikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtmiseks õhuproovis valgustab kapnograaf läbi proovi infrapunavalgust. Seejärel mõõdab see valgust, et teada saada, kui palju on CO2 neeldunud.

Selle mõõtmise tulemused trükitakse kapnogrammina. Kapnogramm on graafik, mis kujutab kapnograafi näidud aja jooksul. Samuti võib see joonistada näidud sisse- või väljahingatud õhu mahu suhtes. Anesteesia ajal võtab kapnograaf näidud seadmelt, mis annab patsiendile õhku. See võib olla kas respiraatormask või otse patsiendi hingamisteedesse sisestatud toru, mida nimetatakse endotrahheaalseks toruks.

Kapnograaf teab paremini kui inimvaatleja, kui midagi on valesti läinud, sest see suudab CO2 sisalduse muutuse ära tunda enne, kui see koguneb piisavalt nähtavate sümptomite tekitamiseks. Seade suudab tuvastada enamiku suuremaid hingamisprobleeme, nagu hingamissageduse vähenemine – tuntud ka kui hüpoventilatsioon. Samuti võib see tuvastada, kui anesteesiaseadmete kasutamisega on probleeme, näiteks kui hingamistoru on sisestatud söögitorusse, mitte hingamisteedesse. Hingamistoru asetamine söögitorusse võib põhjustada surma, kui viga kiiresti ei märgata.

Paljud parameedikud on hakanud kapnograafi kasutama patsiendi jälgimise vahendina enne, kui patsient üldse haiglasse jõuab. Lisaks endotrahheaalse toru õige asetamise tagamisele võivad kapnograafid tuvastada ka seda, kas patsiendil on hingamisraskusi või ta ei saa piisavalt õhku. See võib aidata parameedikutel teha patsiendi ravimise osas teadlikumaid valikuid.

Kapnograaf võib mõõta ka kardiopulmonaalse elustamise (CPR) efektiivsust. See on parem kui teised mõõteseadmed, kuna rindkere surve ei mõjuta näitu. See tähendab, et parameedik ei pea CPR-i katkestama, et teada saada, kas CPR patsienti aitab.