Kapitali võlakoormus on seotud sellega, kuidas ettevõte osaleb finantsvõimenduse protsessis. Põhimõtteliselt keskendub see lähenemine sellele, kuidas ettevõte jätkab maksevõime säilitamist, omandades uusi varasid või suunates raha ümber oma üldise tegevuse toetamiseks. See protsess käsitleb nii lühiajaliste kui ka pikaajaliste võlakohustuste võlga.
Kapitali ülekandeprotsess hõlmab mitmete tavaliste finantsarvutuste rakendamist. Esiteks peab ettevõte läbima riskianalüüsi, et teha kindlaks, millist mõju avaldab konkreetne tegevus ettevõtte üldisele stabiilsusele. Mõte on tagada, et isegi kui kavandatud tegevus ei anna oodatud tulu, ei kahjusta see siiski olemasolevat toimingut, vähemalt mitte sedavõrd, et operatsioon tuleb sulgeda. Oluline on ka praegune suhe ettevõtte võlgnevuse ja teenitava tulu vahel, eriti kui investoritele tuleb dividende maksta. Seega on praeguse võla/omakapitali suhte arvutamine oluline ka kapitali omakapitali määramise protsessis, kuna see aitab planeerida varade parima kasuteguri kasutamise strateegiaid.
Üks selle protsessi toimimise mõistmise viise on kaaluda, mis peab juhtuma, kui ettevõte otsustab osta konkurendi. Siin peab ostja uurima omandamise maksumust, sealhulgas lisategureid, nagu õigustasud või omandatava ettevõtte võlgade tasumine. Seda kulu tuleb võrrelda tootluse summaga, mida ostja loodab tehingust saada, sealhulgas sellega, kui kaua kulub ostu sooritamiseks tekkinud võlgade kustutamiseks. Määrates kindlaks toimingu lühi- ja pikaajalised tulemused ning selle mõju ettevõtte võimele kaotada kõik ostuga seotud uued võlad, saab ettevõte seejärel välja töötada kapitali ülekandemeetodi, mis võimaldab tal liikuda edasi ilma olemasolevaid toiminguid ohustamata.
Kapitali ülekande täpne protsess on ettevõtteti ja ka tegevusalade lõikes erinev. Suurem ettevõte võib kasutada erinevat kapitali strateegiat kui väikeettevõte. Samamoodi võib jaemüüja kasutatav lähenemisviis tootja omast väga erineda. Olenemata ettevõtte suurusest või tüübist tuleb kapitali võlakohustuse strateegiat aeg-ajalt ümber hinnata, et hoida strateegiat koos kõigi tuluvooge mõjutavate muutustega, nagu klientide nõudlus, majanduse olukord või nihked tööstuses.