Kanooniline nimi on mõiste, mida kasutatakse arvutivõrkudes arvuti tegeliku nime tuvastamiseks Interneti-nimesüsteemis. Kõige sagedamini kasutatakse seda domeeninimesüsteemi (DNS) ressursikirjele viitamiseks, mis vastutab ebaselgete Interneti-protokolli (IP) aadresside tõlkimise eest paremini äratuntavateks nimedeks. Sel juhul nimetatakse DNS-i ressursikirjet CNAME ja see võimaldab teist nime või varjunime, mis osutab arvuti tegelikule nimele.
Näiteks kui arvuti otsib veebisaiti, kontrollib see veebibrauserisse sisestatud nime DNS-kirjeid majutavates spetsiaalsetes serverites. Kui DNS-kirjetest otsitav nimi on määratud CNAME-kirjes, saab see kanoonilise nime ja sooritab seejärel kanoonilise nime suhtes teise otsingu, et lahendada hostarvuti IP-aadress. Üsna levinud näide on see, kui üks arvuti hostib mitut teenust, näiteks veebisaiti ja failiedastusprotokolli (FTP) teenust andmete edastamiseks.
Veebibrauseris võib kasutaja sisestada aadressi www.example.com. DNS-i otsingu ajal kohtab see CNAME-kirjes kanoonilist nime, mis osutab serverile nimega foo.example.com. Teine kasutaja võib siis kasutada FTP-klienti ja tippida FTP-serveri aadressi aadressil ftp.example.com. DNS-i otsing leiab teise CNAME-kirje, mis osutab samuti aadressile foo.example.com, täpselt samale hostmasinale, mida veebisaidi jaoks kasutatakse. Sel juhul anti DNS-ile kaks erinevat nime, mis viis serveri kanoonilise nimeni.
Mõlemal ülaltoodud juhul otsib DNS seejärel kanoonilise nime teise otsingu, et lahendada selle IP-aadress võrgus. Seejärel saadetakse IP-aadress tagasi veebi- või FTP-päringu esitavale arvutile, et andmepaketid saaksid voolama hakata. Loomulikult avab see võrguadministraatoritele mitmeid võimalusi DNS-i CNAME-kirjete muul viisil kasutamiseks. Teine levinud tehnika, mida veebisaitide hostimise teenused kasutavad, võimaldab ühel hostarvutil käitada mitut erineva nimega veebiserverit.
DNS-i delikaatsuse tõttu on aga kanooniliste nimede CNAME-kirjetega juurutamisel mitmeid ohte ja seetõttu on selle kasutamisel piiranguid. Kõige ohtlikum on võimalus luua nime otsimise ajal lõpmatu silmus, mistõttu ei tohiks ükski CNAME-kirje osutada teisele CNAME-kirjele. Kui kasutatakse näiteks kahte CNAME-kirjet, kus www.example.com osutab kanoonilisele nimele foo.example.com ja seejärel foo.example.com osutab tagasi aadressile www.example.com, kontrollib otsing lõputult ühte nime teise vastu.