Kanji on termin, mida kasutatakse jaapani keele tähistamiseks hiina tähemärkide või hanzi jaoks. Kanji koos hiragana ja katakanaga moodustavad Jaapani kirjasüsteemi. Lisaks võib jaapani keeles kasutada mõningaid ladina tähti ja numbrite esitamiseks araabia numbreid. Kanji täpse arvu kindlaksmääramine on mõnevõrra problemaatiline, kuid tõenäoliselt on see kuskil 50,000 100,000 kuni XNUMX XNUMX üksiku tähemärgi läheduses.
Kanji tähendab lihtsalt Hani tegelasi. Hiina tähemärgid jõudsid Jaapanisse esmakordselt Hani dünastia ajal, millalgi 1. sajandil. Järgmise paari sajandi jooksul hakati Jaapanis üha enam kasutama hiina keelt. Jaapani keeles ei olnud kanji moodustamisel traditsioonilist kirjutamissüsteemi ja hiina sümbolite varajane kasutamine oleks olnud lihtsalt Hiina dokumentide kirjutamine Jaapanis.
Aastate möödudes aga muudeti Hiina sümboleid jaapani keelega hakkamasaamiseks. Tähtedele kanbuni nimelises süsteemis lisatud väikesed märgid rääkisid, kuidas hiina tähti tuleks muuta, et neil oleks erinevaid osakesi ja lõppu, et muuta need jaapani keeles grammatiliseks. See oli tänapäevase kanji otsene eelkäija.
Väiksemat komplekti hiina sümboleid hakati kasutama lihtsalt heli seostamiseks, ilma igasuguse semantilise väärtuseta. Seda komplekti tunti tollal man’yogana ja see arenes lõpuks hiraganaks. Samamoodi kasvas katakana välja man’yoganast, kloostriõpilased muutsid selle vastavalt oma vajadustele. Sel viisil võib nii katakana kui ka hiragana, kana komplekti, vaadelda pigem kanji järeltulijatena, mitte sellega samaaegselt arenevatena.
Vahepealsete sajandite jooksul muutusid kanji ja hanzi erinevused üha selgemaks. Kuigi algselt olid sümbolid identsed, on need hiljem nihkunud. Enamikule kanjile on antud alternatiivsed tähendused ja kogumit ennast lihtsustati vahetult Teise maailmasõja järgsel perioodil. Sel perioodil võeti kasutusele Toyo Kanji vormiloend, mis loob paljude sõnade jaoks palju lihtsamaid vorme. Mõlemad vormid on endiselt kasutusel, vanemaid tuntakse kyujitai ja uuemaid shinjitai nime all.
Kokkun on termin kanji jaoks, mis säilitavad sama üldise iseloomu kui hiinlased, kuid millel on täiesti erinev tähendus. Näiteks kanji sümbol mori on sama mis Hiina sen. Jaapani keeles viitab sümbol metsale, hiina keeles aga sünget või majesteetlikku. Kokuji on termin kanji jaoks, mis on ainulaadne Jaapanile ja millel puudub Hiina pretsedent. Mõiste tähendab sõna-sõnalt “Jaapanis loodud hiina sõnu”. Kokuji näidete hulka kuuluvad kanji, mis on mõeldud tumbtacki või magevee säga jaoks.
Iga konkreetse kanji jaoks on kaks peamist lugemist. Esimene, kun’yomi, on tegelase jaapanikeelne lugemine. Kun’yomi ehk kun on lihtsalt viide jaapanikeelsele sõnale ja hääldusele. Teine, on’yomi, on hiina keel. See on ligikaudne sõna hääldus hiina keeles ja sama kanji lugemiseks võib olla mitu võimalust, isegi on’yomi lugemisel, olenevalt piirkonnast ja ajast, mil sõna Jaapanisse tutvustati.