Juhtfinantseerimine on teatud tüüpi laenukokkulepe, mille puhul valitsusüksus emiteerib väärtpabereid, et rahastada projekti, mille käivitab ja juhib mittetulundusühing. Mõnel juhul võib eraettevõte mittetulundusprojekti jaoks raha kogumiseks kasutada ka kanalifinantseerimist, kui see eraettevõte vastab riiklike reguleerivate asutuste poolt seda tüüpi rahastamisstrateegia jaoks kehtestatud kriteeriumidele. Finantseerimist korraldav agentuur ei vastuta tavaliselt emiteeritud väärtpaberite eest, mis tähendab, et investorite saadav kasum põhineb projekti enda teenitud tulul.
Tavaliselt pakuvad kanalifinantseerimisstrateegia osana emiteeritud väärtpaberid kasu fikseeritud intressimääraga. Kaks levinumat väärtpaberitüüpi, mida seda tüüpi rahastamiseks kasutada võib, on võlakirjaemissioonid ja hoiusertifikaadid. Investorid saavad projekti eluea jooksul teatud ajavahemike järel hüvitist intressidena, kusjuures makse tehakse kas sel ajal või summa, mis koguneb lõplikuks väljamakseks tagatise täistähtajal. Investeeringust teatud tüüpi kasumi genereerimine põhineb projekti enda genereeritud tuluvoal, mis tähendab, et varajases staadiumis võib teenitud intressisumma olla mõnevõrra madal.
Erinevalt muud tüüpi investeerimisvõimalustest ei hõlma kanalifinantseerimine mingit tüüpi maksegarantiid üksuse poolt, kes võimaluse tegelikult korraldab. Näiteks valitsusüksus, kes teeb investeeringu projekti käivitava mittetulundusühingu nimel, ei vastuta tulemuse eest. Selle asemel vastutab investeerimislepingu tingimuste järgimise eest mittetulundusühing. Riski minimeerimiseks ei ole ebatavaline, et projekti üle järelevalvet teostav asutus kindlustab endale mingisuguse kindlustuskaitse, mis kaitseb investorite huve juhuks, kui projekt ei too kohustuse täitmiseks piisavat tulu.
Nagu igat tüüpi investeerimistegevuse puhul, on oluline uurida iga kanalifinantseerimisvõimaluse tausta. See hõlmab asjassepuutuva mittetulundusühingu tausta, investeeringu eeldatava tulu ning intressimaksete väljastamise ja kogu summa lõpliku arveldamisega seotud tähtaegade mõistmist. See aitab investoril otsustada, kas potentsiaalne tulu on väärt rahastamiskokkuleppes osalemiseks kuluvat aega ja vaeva.