Kaksteistsõrmiksoolevähk on vähk, mis saab alguse peensoole esimesest osast ehk kaksteistsõrmiksoolest. Seda võib nimetada ka peensoolevähiks ja see on haruldane seedetrakti vähi vorm. Seedetrakti vähk võib areneda kõikjal seedetraktis, sealhulgas maos, söögitorus ja peensooles.
Kuigi kaksteistsõrmiksoolevähki peetakse haruldaseks, on selle vähi tekkega seotud teatud riskifaktorid. Tsöliaakia või Crohni tõvega inimestel on suurem risk. Käärsoolepolüüpide omamine suurendab ka kaksteistsõrmiksoolevähi tekkevõimalust. Suure rasvasisaldusega dieedi söömine on samuti riskitegur.
Sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, oksendamine, isutus ja kaalulangus. Mõned inimesed võivad tunda kõhus tükki. Kaksteistsõrmiksoolevähk häirib seedimist, võivad tekkida kõrvetised ja happe refluks. Samuti võib tekkida verejooks seedetraktist, mille tagajärjeks on verine väljaheide. Väsimus on samuti tavaline sümptom, eriti kui vähk areneb.
Enamik kaksteistsõrmiksoole kasvajaid on adenokartsinoomid. Teised kasvajatüübid on kartsinoidid ja sarkoomid. Kuigi kaksteistsõrmiksooles võivad tekkida kartsinoidid ja sarkoomid, on need sagedamini peensoole teistes osades.
Kuna paljud sümptomid on sarnased teist tüüpi seedetrakti haigustega, võib diagnoosi tegemiseks vaja minna erinevaid meditsiinilisi analüüse. Kõhutükkide kontrollimiseks tehakse füüsiline läbivaatus. Vere kontrollimiseks väljaheites võib soovitada võtta väljaheiteproovi.
Täiendavad testid, mida võidakse soovitada, hõlmavad CT-skannimist või kõhu röntgenikiirgust. Võib teha baariumi klistiiri, mis hõlmab baariumi vedela vormi viimist pärasoolde. Baarium katab sooled ja see võimaldab soolestikku röntgenpildiga vaadata. Diagnoosi tegemiseks võib kasutada ka maksafunktsiooni testi, mis mõõdab maksast vabanevat ainet.
Kaksteistsõrmiksoolevähi ravi hõlmab sageli keemiaravi ja võib-olla ka kiiritusravi. Ravi tüüp sõltub patsiendi vanusest, vähi staadiumist ja muudest võimalikest terviseseisunditest. Mõnel juhul võib valikuvõimalus olla operatsioon.
Kui operatsioon toimub, võib kasutada Whipple’i protseduurina tuntud meetodit. Whipple’i ajal eemaldatakse kaksteistsõrmiksool koos osaga maost. Magu ja kõhunääre on seejärel ühendatud peensoole erineva osaga, mida nimetatakse tühisooleks. Seda peetakse suureks operatsiooniks ja seda ei pruugi kõigil juhtudel soovitada.