Käitumisteadus tegeleb inimeste ja loomade käitumise uurimisega. Selle valdkonna teadlased vaatlevad üksikisikuid ja nende käitumist koos ühiskondade, rühmade ja kultuuride käitumisega ning protsessidega, mis võivad konkreetsele käitumisele kaasa aidata. Selle valdkonna ja sotsiaalteaduste vahel on suur kattuvus, mis võib mõnikord tekitada segadust. Sotsiaalteadustes keskendutakse pigem struktuurisüsteemidele ja kultuuridele, käitumisteaduses aga pigem reaktsioonidele organismide sees ja nende vahel, mis dikteerivad käitumistrende.
Uurimistöö vahendid
Käitumisteaduse valdkonna teadlased kasutavad andmete kogumiseks mitmeid tööriistu. Üksikisikute ja rühmade vaatlemine on üks võimsamaid saadaolevaid meetodeid, kuna see võimaldab teadlastel näha käitumist ja suhtlemist. Paljud teadlased kasutavad ka kontrollitud, eetilisi eksperimente, mille eesmärk on nihutada normaalse käitumise piire ja uurida tegude taga olevaid motiive. Siiski tuleb hoolitseda selle eest, et ükski inimene või loom ei saaks sellise uurimistöö käigus vigastada.
Crossover teiste distsipliinidega
Selle valdkonna uurimistöö võib hõlmata paljusid sotsiaalteadusi, näiteks psühholoogiat ja antropoloogiat. Mõned teadlased kasutavad oma töös “raskemaid” teadusi, nagu neuroloogia, keemia ja isegi selliseid asju nagu geoloogia, kuna inimesed võivad olla huvitatud sellest, kuidas keskkond mõjutab käitumist. Paljudel neist teadlastest on multidistsiplinaarne taust erinevates valdkondades, mis käitumisuuringutes kokku saavad.
Uuringute tulemused
Käitumisteadlased kasutavad oma töö käigus kogutud teavet mitmel viisil. Näiteks loomaaiapargid ja aretusprogrammid toetuvad sageli suuresti käitumisteadusele, et oma loomi sobivalt sobitada ja luua keskkondi, mis võimaldavad loomadel elada võimalikult loomulikult. Reklaamijad uurivad seda valdkonda innukalt, et saada teada, mis paneb inimesi tooteid ostma ja kuidas ostumustrid arenevad. Isegi töö poliitikas ja õiguskaitses on olnud käitumisuuringutest mõjutatud, sest juhid ja politseinikud õpivad käitumismustrite põhjal tegevusi motiveerima ja ennustama.
Inimeste, loomade ja isegi taimede käitumise uuringud on andnud palju erinevaid tulemusi, millest mõnel on väga tõsine mõju. Näiteks on rahvatervise valdkonna töötajad õppinud integreerima käitumisteadust oma praktikasse, et edendada tervislikku käitumist ja julgustada inimesi tervishoiuteenustele ligi pääsema. Psühholoogid ja teised vaimse tervise spetsialistid võivad oma patsientide ravimisse kaasata ka käitumisteaduse. Kui keegi otsib kognitiiv-käitumuslikku teraapiat näiteks foobia raviks, saab ta sageli ravi, mis on kavandatud käitumisteaduse tulemusi silmas pidades.
Karjäär käitumisuuringute alal
Inimeste ja loomade käitumisest huvitatud inimestele võib käitumisteaduse karjäär olla rahuldust pakkuv. Töö nõuab kannatlikkust ja peent pilku detailide suhtes, kuna suur osa sellest hõlmab vaatlust ja ainete pikaajalist uurimist. Väärtuslikud on ka suhtlemisoskused, samuti erinevate teaduste taust. Näiteks neuroloogia ja bioloogia on selles valdkonnas olulised, koos selliste teemadega nagu etnoloogia, psühhobioloogia ja selliste valdkondade uuringud nagu sotsiaalvõrgustikud, käitumisökonoomika ja memeetika.