Looduskaitsepsühholoogia uurib seda, kuidas inimesed loodusesse suhtuvad ja sellega suhtlevad, ning selle eesmärk on kavandada sekkumisi, et edendada kaitsealaseid jõupingutusi. Dünaamika mõistmine, mis mõjutab inimesi keskkonnasäästlikkust ignoreerima või seda toetama, on muutuste läbiviimisel kasulik. Põhjalik uurimine näitab mõnikord, et inimesed ei tunne end piisavalt võimsana, et omada individuaalset pingutust. Kultuuriperspektiivide jälgimine on abiks ka erinevate vaadete mõistmisel ja tõhusate sekkumiste kavandamisel. Looduskaitsepsühholoogiat eristatakse tavaliselt keskkonnapsühholoogiast, mis tavaliselt keskendub vähem looduskaitse edendamisele ja rohkem sellele, kuidas keskkond inimesi mõjutab.
Loodushoiupsühholoogia põhieesmärk on inspireerida käitumismuutusi seoses keskkonnasäästlikkusega. Selle valdkonna psühholoogid töötavad üksikisikute ja rühmadega rääkimise, keskkonnaprobleemide mõistmise ning kognitiivsete ja käitumismustrite jälgimise kaudu, et mõista inimeste keskkonnaga seotud motivatsioone. Kui looduskaitsealaste üleskutsete eiramise või keskkonnasõbraliku käitumise omaksvõtmise motiive mõistetakse paremini, muutub sageli lihtsamaks tõhusate strateegiate väljatöötamine teadlikkuse suurendamiseks ja käitumise muutmiseks suuremas ulatuses.
Loodushoiupsühholoogia uurib sügavamaid küsimusi, mis on seotud inimese motivatsiooni ja loodushoiuga. Kui pealtnäha võib tunduda, et inimene ei ole huvitatud keskkonna aitamisest, siis tegelik probleem võib olla tema abitustunne või usk, et suures plaanis pole isiklikud muutused tähtsusetud. Sageli on vaja jaotada keskkonna mõiste väiksemateks aspektideks, millega üksikisikud ja rühmad saavad suhestuda. Inimeste ja loomade vahelise sideme uurimine on üks tähelepaneliku vaatluse valdkondi. Looduse rahustavale mõjule tuginemine on ka strateegia hoidmise vajaduse teadvustamiseks.
Kultuurimõjusid, väärtusi ja prioriteete jälgitakse tähelepanelikult ka looduskaitsepsühholoogias. Teatud kultuuride inimesed ei pea metsloomi lemmikloomadena, küll aga teistes kultuurides. Mõne ühiskonna liikmed söövad teatud loomi, kuid tunnevad tugevalt teiste loomade kaitset. Üks looduskaitsepsühholoogia ülesandeid on mõista, mis põhjustab teatud loomade suhtes kaastunnet ja vähem muret teiste pärast. Mõistes individuaalseid ja kollektiivseid mõtteid ja tundeid, saab välja töötada kultuuriliselt sobivaid strateegiaid looduskaitsealase teadlikkuse suurendamiseks ja aktiivsuse edendamiseks.
Kuigi looduskaitsepsühholoogia sarnaneb keskkonnapsühholoogiaga, on üldiselt mõistetud, et viimane keskendub rohkem sellele, kuidas keskkond inimesi mõjutab. Dialoog teiste erialade ekspertidega moodustab suure osa looduskaitsepsühholoogi tööst. Poliitikakujundajad, koolitajad, sotsioloogid, keskkonnaaktivistid ja kommunikatsioonieksperdid on eri tüüpi inimesed, kellega need psühholoogid suhtlevad, et suurendada teadlikkust looduskaitseprobleemidest.