EL ja mõned teised riigid kehtestavad tarbijate ostetud kaupadele käibemaksu. Toote “lisandväärtus” on materjalide ja muude esemete maksumus, mis on vajalikud selle tarbijale müügiks ettevalmistamiseks. Käibemaksud kehtestatakse kaupade loomise kõigis punktides alates kogu tootmisprotsessist kuni müügikohani. Tarbijale väljastatud ostutšekk kajastab neid kulusid. Käibemaksu kohta eraldi käibemaksukviitungit ei ole, kuid käibemaks sisaldub müügihinnas ja mõnikord on müügikviitungil eraldi märgitud.
Tarbija makstav käibemaksusumma on toote maksumus, millest on maha arvatud toote valmistamiseks ostetud tarvikute ja materjalide maksumus, mis on juba maksustatud. Näiteks lauavalmistajalt nõutakse käibemaksu kõikidelt materjalidelt ja tarvikutelt, mida ta laua valmistamiseks ostab. Tarbija peab müügikohas tasuma talle kehtiva käibemaksusumma. Käibemaks on kindel protsent müügihinnast ja on riigiti erinev.
Müügil korrutatakse toote müügihind valitsuse kehtestatud käibemaksumääraga. Saadud summa on tarbija käibemaks. See maks pluss müügihind on brutohind, mille tarbija maksab toote ostmiseks. Mõned kaupmehed lisavad käibemaksu müügihinna sisse ja see ei ole müügikviitungi osa. Teised väljastavad kviitungeid, mis sisaldavad käibemaksukviitungi kokkuvõtet, kus on müügihinnast ja brutohinnast eraldi välja toodud maksusumma.
Igal ELi riigil on oma käibemaksumäär ja käibemaksumäärad muutuvad perioodiliselt. Näiteks Ühendkuningriigis on kolm erinevat käibemaksumäära. Igast käibemaksukohustuslasest ettevõttest ostetud teenustele ja kaupadele kehtiv tavamäär tõusis pärast 3. jaanuari 2011 20 protsendini. Soodusmäär, mida kohaldatakse sellistele asjadele nagu kommunaalteenused ja laste turvatoolid, on praegu fikseeritud viis protsenti. Käibemaksukviitungite kokkuvõtetes sisalduv käibemaksu nullmäär kehtib enamikule toiduainetele, lugemisvaradele, puuetega inimeste varustusele ja lasteriietele.
EL ja enamik tööstusriike kasutavad käibemaksu. Mõned USA majandusanalüütikud pooldavad käibemaksu kehtestamist Ameerikas, et aidata eelarvet tasakaalustada. Kriitikud väidavad, et käibemaksud tõstavad järsult kaupade hinda ja koormaksid vaesemaid inimesi rohkem, kui aitaksid majandust.
Teised kriitikud väidavad, et käibemaksu nõrkus on see, et see on müügihinnas “peidetud”. Käibemaks on fikseeritud teatud protsendiga. Lõpptarbijal ei ole mingit võimalust kindlaks teha tootmisahelas „lisandväärtuse” õiglust või täpsust võrreldes fikseeritud valitsuse määraga. Käibemaksu laekumise kokkuvõte ei saa seda kajastada.