Kagu-Aasia Rahvaste Ühendus (ASEAN) asutati 1967. aastal, et edendada Kagu-Aasia riikide majanduslikku, kultuurilist, tehnilist ja poliitilist koostööd ning edusamme. ASEAN alustas viie liikmesriigiga – Tai, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia ja Singapur. Need viie riigi peaministrid kohtusid Tais Bangkokis ja ratifitseerisid organisatsiooni asutamisdeklaratsiooni ehk Bangkoki ehk ASEANi deklaratsiooni, mis koosnes viiest artiklist ja sisaldas sätet, et rühmitus on avatud kõikidele Kagu-Aasia riikidele.
Bangkoki deklaratsiooni keskmes olid viis algset artiklit, mis sätestasid ühingu eesmärgid ja eesmärgid. Mõned deklaratsiooni põhieesmärgid olid rahu ja stabiilsuse edendamine piirkonnas koostöö ja Kagu-Aasia riikide sisemise suveräänsuse austamise kaudu. Indoneesia, Filipiinide ja Malaisia vahelisest piirkondlikust vaidlusest sündinud Kagu-Aasia Rahvaste Ühendus loodi osaliselt edasise konflikti leevendamiseks. Assotsiatsiooni loomise teine ajend oli ühendada erinevalt eraldatud ja killustunud Kagu-Aasia majandus, et stimuleerida majanduskasvu ja lõpetada sõltuvus kõrgelt tööstusriikidest.
2010. aasta seisuga moodustavad Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsiooni 10 liikmesriiki koos Laose, Vietnami, Myanmari, Indoneesia ja Brunei lisandumisega. Liikmesriigid kohtuvad korrapäraselt ASEANi tippkohtumiseks kutsuval organisatsioonilisel koosolekul, mille käigus nad tegelevad piirkondlike küsimuste lahendamisega. Piirkonnas korraldatakse ka suuremaid kohtumisi, nagu Ida-Aasia tippkohtumine (EAS), mis hõlmab 16 Ida-Aasia riigi juhte, ja Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM), mille eesmärk on tihendada Aasia ja Euroopa vahelisi sidemeid.
ASEANi üheksandal tippkohtumisel 2003. aastal otsustas Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon võtta vastu tervikliku ASEANi kogukonna kavandi, mis põhines kolmel sambal: majanduslik kogukond, sotsiaal-kultuuriline kogukond ja poliitiline-julgeolekukogukond. Need kolm sammast on määratletud kavandatud tegevuskavaga, mis kirjeldab valmimise ajakava. Kogukonna kavandi eesmärgid kajastavad Bangkoki deklaratsiooni aluspõhimõtteid.
Kaguriikide assotsiatsiooni rakendatavad programmid hõlmavad piirkondlikku ajastandardit, mida nimetatakse ASEANi ühisajaks, ja sinise kaardi süsteemi, mis on piirkondlik mootorsõidukikindlustusplaan, mis kehtestas kindlustuskatte kõigis ASEANi liikmesriikides. Teine programm, mille ühendus töötas välja koostöös Hiina ja Lõuna-Koreaga, oli Chiang Mai algatus (CMI). CMI lõi Aasia rahaühikuna nomineeritud valuutareservi, mida saaks kasutada osalevate riikide lühiajaliste finantslikviidsusprobleemide leevendamiseks.