Meditsiinis võib pulssi tunda kõikjal inimese kehal, kus arter läbib naha lähedalt. Pulsi võtmine võib määrata inimese südame löögisageduse, mis on sagedus, millega süda lööb. Arst võib võtta ka patsiendi pulssi, et määrata kindlaks tema tervisega seotud olulised tegurid. Kaela pulss, tuntud ka kui unearteri pulss, on pulss, mida võib tunda inimese kaelal kõri kõrval. Muud kohad, kus pulssi tunda, on randmeosa, põlve taga ja küünarnuki sisekülg.
Kui südame vasak vatsake tõmbub kokku, pumpab see verd läbi aordi kõigisse keha suurematesse arteritesse. Kui veri juhitakse läbi arterite, tekib selles arteris mõhk. Iga kühm on võrdne ühe südamelöögiga. Kaelapulssi kontrollimisel on tunda unearteri punne. See arter vastutab vere kandmise eest südamest ajju.
Kaela pulsi tunnetamiseks kasutatakse nimetis- ja keskmist sõrme. Need sõrmed asetatakse pehmele kohale kaela küljel Aadama õuna kõrval ehk kõri esiküljel. Surutakse õrnalt, kuni on tunda kaela pulssi. Ärge vajutage tugevalt kaela küljele, kui kontrollite kaela pulssi. Samuti ärge kunagi vajutage kaelapulssi kontrollimisel mõlemale kaelapoolele – see võib põhjustada teatud inimeste minestamist.
Inimese pulsisagedus võib määrata südame löögisageduse. Täiskasvanud inimeste keskmine pulsisagedus puhkeolekus on tavaliselt 60–80 lööki minutis. Paljudel konditsioneeritud sportlastel võib aga puhkeoleku pulsisagedus olla palju madalam. Südame löögisageduse arvutamiseks kaelapulsi abil on mitu võimalust. Esimene võimalus on lugeda täpselt ühe minuti jooksul kaelas tuntavaid pulsse; tuntavate impulsside arv on südame löögisagedus. Südame löögisagedust saab hinnata, loendades impulsse 30 sekundi jooksul ja korrutades selle arvu kahega või loendades impulsse viieteistkümne minuti jooksul ja korrutades selle arvu neljaga. Lihtsam viis südame löögisageduse hindamiseks on lugeda kuue sekundi jooksul lööke ja lisada sellele arvule null. Südame löögisageduse hindamine pole aga täiesti täpne.
Pulsi ja südame löögisageduse mõistmiseks on kõigepealt vaja põhiteadmisi südame tööst. Kehast väljuv veri siseneb kahe veeni kaudu südamesse, et saada uuesti hapniku. Ülemine õõnesveen toob verd sisse keha ülaosast, alumine õõnesveen aga keha alumisest poolest. Seejärel siseneb veri trikuspidaalklapi kaudu paremasse vatsakesse ja liigub kopsuarteri kaudu hapnikku koguma. Kui see naaseb kopsudest südamesse, siseneb see kopsuveenide kaudu vasakusse aatriumi. Sealt läheb veri läbi mitraalklapi vasakusse vatsakesse. Vasak vatsake vastutab vere pumpamise eest kehasse.