Juveelkael on tavaline kaelus, mis on ümardatud ja ulatub rangluu kohal. See sai nime tänu selle võimele asetada kangast vastu ehet, näiteks ripatsit või prossi, nii et pilk on suunatud ehte ja näo poole. Seda lõiget kasutatakse paljudel nii meeste kui ka naiste rõivastel, sealhulgas T-särkidel, kampsunidel ja kleitidel. Kaeluskaelad on eriti levinud ka treeningrõivastes ning sageli esinevad bodydel, rattasärkidel ja lihassärkidel.
Juveeli kaelus on väga sarnane paadikaelusega või “bateau” kaelaga, mis on veel üks tagasihoidlik, ümar kaelus, kuid ei kata rangluu. Paadikael on oma nime saanud meremeeste vormiriietuse ja muude sama kaelusega mereriietuse järgi. Juveelkaelu peetakse mõnikord ekslikult ka nöörikaelaks, mis katab kraeluu kohal ja on ääristatud lisariidest või kraega.
Veel üks paljastavam versioon ehtekaeltest on kühvelkaelad, mis järgivad sama kõverat joont nagu juveel- ja paadikaelused, kuid langevad seejärel dramaatiliselt dekoltee kohal. Varrukateta juveelkaelusega särgid ja kleidid tõmbavad tähelepanu käsivartele ning on eriti meelitavad toonuses kätega kehatüüpidele. Sellise lõikega topp või kleit näeb kõige paremini välja, kui selle peale on laotud mõni muu rõivas, näiteks kampsun või jakk, et muidu lihtsale kaelusele tekstuuri lisada. Juveelkaelusega topid on hea valik ka lühikeste seelikute või lühikeste pükstega ühendamiseks, kuna need annavad riietusele tasakaalu ja ei lase sellel tunduda napp või muul moel liiga paljastav.
Juveelkaelus on üks populaarsemaid dekolteid, mida kujutatakse “tagasihoidlikes pulmakleitides”, mida kannavad pruudid, kes abielluvad kirikutes või templites teatud riietuskoodidega, mis nõuavad kõrget dekolteed. Seda kujundust populariseeris ka stiiliikoon Audrey Hepburn, kes eelistas kaelajoont selle rangluu katmise tõttu, millest ta oli teadlik. Juveelkaela eelistas ka teine 1960. aastate stiiliikoon Jacqueline Kennedy Onassis, kes kandis sageli vahetustega kleite ja kampsuneid, millel oli kaelus koos selle rõhutamiseks pärlitega.