Nooremhüpoteek, mida nimetatakse ka teiseks hüpoteegiks, on laenutüüp, mille pandiprioriteet on madalam kui eelnev laen või pandiõigus. See teine hüpoteek antakse pärast esmase hüpoteeklaenu kinnitamist. Kuna noorem hüpoteek registreeritakse pärast esialgset laenu, loetakse see esimesest laenust madalamaks. Nagu esimene hüpoteeklaen, on ka noorem hüpoteek tagatud, kasutades tagatisena kodu väärtust.
Paljud laenuvõtjad püüavad kindlustada väiksemaid hüpoteeke, et saada täiendavat sissemakset või sulgeda kuluraha. Selles olukorras antakse väikehüpoteek peaaegu samal ajal kui esmane hüpoteek. Mõned laenuandjad eelistavad seda tüüpi hüpoteeklaenu andmist vältida, kuna laenuvõtjal on tavaliselt kodus vähe või üldse mitte omakapitali. Teised laenuandjad on aga nõus sellistel juhtudel andma väiksemaid hüpoteeke, eriti kui laenuvõtjal on väga hea krediit või ta vastab muudele kriteeriumidele.
Teine põhjus, miks laenuvõtja võib taotleda nooremhüpoteeki, on juurdepääs oma kodukapitalile. Sageli kasutatakse likvideeritud omakapitali kodu parandamiseks, unistuste puhkuseks või pereliikme abistamiseks kolledži õppekulude katmisel. Seda raha saab aga kasutada nii, nagu laenuvõtja õigeks peab.
Nooremhüpoteegi saamiseks peab laenuvõtja vastama laenuandja nõuetele. Laenuvõtja peab suutma lisaks esialgsele laenule tõendada oma suutlikkust maksta tagasi ka väikehüpoteeklaen. Laenuvõtja taotluse läbivaatamisel vaatab laenuandja üle laenuvõtja krediidiajaloo ja -skoori, tööajaloo, sissetuleku, võlad ja mitmed muud tegurid. Asjaolu, et laenuvõtja suutis saada esimese hüpoteegi, ei tähenda tingimata, et ta suudab tagada väiksema hüpoteegi.
Nooremhüpoteeklaenudel on tavaliselt kõrgemad intressimäärad ja lühemad laenutingimused kui esmased hüpoteegid. Kõrgem intressimäär tähendab suuremaid kuumakse ja laenu üldkulu suurenemist. Noorem hüpoteeklaenud on aga sageli odavamad kui tagatiseta laenud.
Kuna noorem hüpoteek on esmase hüpoteegi ees teisejärguline, on laenuandjal suurem võimalus raha kaotada, kui laenuvõtja jätab laenu täitmata. Põhimõtteliselt ei ole teisesel laenuandjal õigust saada ühtki osa kodu müügist saadavast tulust, kuni esimene laenuandja on täielikult tagasi makstud. See kõrgem riskitase paneb paljud laenuandjad olema noorte hüpoteeklaenude andmisel ettevaatlikud.