Jutustavad luuletused on luuletused, mis jutustavad lugu. Sarnaselt enamikule luulele on ka narratiivsel luulel üldine punkt või teema. Jutustava luule erinevus paljudest muudest luuleliikidest seisneb selles, et jutustavatel värssidel on ka süžee. Üldiselt ei sea jutustav luule kirjanikule liiga palju nõudeid, kuid on teatud tüüpi narratiivseid värsse, mis jagunevad kategooriatesse. Luuletajad on kirjutanud jutustavaid luuletusi sajandeid ja kirjutavad neid ka tänapäeval isikliku ja ametialase kasu saamise eesmärgil.
Jutustava luule kirjutajad võivad nautida teatud paindlikkust, kuna need luuletused võimaldavad nii erineva pikkusega kui ka riimimise ja mitteriimimise stiile. Üldjuhul kirjutati vanemad jutustava luule näited, mis pärinevad sajandeid tagasi, eesmärgiga neid ette lugeda. Sellisena on teatud poeetilised omadused, nagu alliteratsioon, kenningid ja meeter, jutustavate luuletuste hulgas tavalised ja aitavad isegi luuletusi tavalisest proosast eristada.
Kuigi jutustav luule ei sea stiilile palju nõudeid, on teatud tüüpi tavaliselt kirjutatud jutustavaid luuletusi. Näideteks on eepos, idüllid, ballaadid ja lüürika. Eeposed on pikad jutustavad poeesiad ja on tavaliselt tõsise iseloomuga ning idüllid on lühemad, kirjeldavad palad, mis sarnanevad pastoraalluuletega ja on kirjutatud maalähedasest elust. Ballaadid on unikaalsed jutustava luule liigid, kuna need on seatud muusikale. Samamoodi oli lüürika, mis keskendub tunnete väljendamisele, algselt mõeldud esitamiseks lüüra mängimise ajal.
Tuntud jutustavatest luuletustest on palju näiteid, millest paljusid inimesi tutvustatakse keskkooli ja kolledži kirjandustundides. Robert Frosti “Välja, välja”, Edgar Allan Poe “Vares” ja Lewis Carrolli “Warrus and The Carpenter” on näited lühikestest jutustavatest luuletustest. Geoffrey Chauceri “Canterbury lood”, Edmund Spenceri “Haldjakuninganna” ja Samuel Taylor Coleridge’i “Iidse meremehe aeg” on näited pikkadest jutustavatest luuletustest. USA endise poeedi laureaadi Billy Collinsi “On Turning Ten” on jutustava luule uuem näide. Kõik need luuletused räägivad mõnest inimesest, sündmusest või mõlemast lugu.
Kaasaegne nõudlus jutustava luule järele on sarnane muude luuleliikidega, nagu riimluuletused ja vabavärssluuletused. Kirjanikud, kes on huvitatud oma luuletuste avaldamisest ja nende eest tasu saamisest, võivad otsida luuleantoloogiaid, ajakirju ja veebisaite, mis võtavad vastu jutustavaid luuletusi. Erinevalt lühematest riimilistest ja vabavärssidest ei sobi jutustavad luuletused õnnitluskaartide turule, kuid luuletajad saavad otsida kirjastuste ja muude kirjandusvahendite korraldatavaid luulevõistlusi.