Justicia on umbes 420 õistaimede perekonda kuuluv perekond Acanthus perekonda. Justicia taimed, mida mõnikord nimetatakse krevetitaimeks või vesipajuks, on pärit Aasia ja Ameerika troopilistest ja parasvöötme piirkondadest. Kõik peale kahe põhjapoolseima liigi piirduvad soojade elupaikadega. Paljusid Justicia liike kasvatatakse dekoratiivselt ja mõnel on meditsiiniline kasutus.
J. americana ehk vesipaju on Justicia liikidest vastupidavaim, võimeline kasvama kuni Alaskani põhja pool. See on veetaim, mis kasvab seisvates või liikuvates veekogudes. Selle lilled on lillad kuni valged ja õitsevad hiliskevadest varasügiseni. J. americana moodustab sageli suuri kolooniaid järvede või jõgede kaldajoone lähedal.
Teine Justicia liik, mis kasvab jahedamas kliimas, on J. californicus, mida tavaliselt tuntakse chuparosa või koolibripõõsana, kuna taimi tolmeldavad peamiselt koolibrid. See on pärit Põhja-Mehhiko, Lõuna-California ja Arizona kõrbetest. J. californicus’el on mahlakad lehed, mis kukuvad maha ja asenduvad helepunaste torukujuliste õitega. See on kõrbepiirkondades populaarne dekoratiivtaim nii oma ilu kui ka selle tõttu, et ta suudab ligi meelitada koolibri.
J. brandegeeana, mida tavaliselt nimetatakse Mehhiko krevetitaimeks, on pärit Guatemalast, Hondurasest ja Mehhikost. See on naturaliseeritud ka Floridas. Arvatakse, et selle erkpunased valgeteks õiteks kitsenevad lehed meenutavad krevette.
Seda tüüpi Justiciat kasvatatakse dekoratiivtaimena. See on vähe hooldatav, talub põuda ega vaja väetamist. See toimib kõige paremini varjus ja seda saab kasvatada nii toas kui väljas. Mehhiko krevetitaim eelistab savist või liivast pinnast ning raskete okste rippumise vältimiseks tuleks neid regulaarselt tagasi kärpida.
J. adhatoda, mida tavaliselt nimetatakse adulsa- või malabarpähkliks, kasvab Indias, Nepalis ja Pakistanis. See on Pakistani Punjabi provintsi lill. J. adhatoda lehtedes sisalduvat alkaloidset vasitsiini kasutatakse farmakoloogias kopsukäikude lõdvestamiseks ja laiendamiseks ning kopsupõletike raviks.
Teine raviomadustega liik on J. pectoralis, mis on pärit Ladina-Ameerikast ja Kariibi mere piirkonnast. Selle üldnimetused on riigiti erinevad ja hõlmavad chapantye, curia, masha-hiri ja tilo. J. pectoralisel on Malabaari pähkliga sarnane kasutusala rahvameditsiinis, kus teda kasutatakse sageli gripi raviks. J. pectoralisel on teatud preparaatides ka hallutsinogeensed omadused. Seda kasutavad Brasiilia Craósi hõimu šamaanid usulistel tseremooniatel.