Legal English, mida sageli nimetatakse legaalseks, on inglise keele versioon, mida advokaadid ja teised advokaadikutsetega seotud isikud, näiteks kohtunikud ja seadusandjad, kasutavad seaduste ja õigusega seotud küsimuste arutamisel. Enamasti kasutatakse seda kirjalikus vormis, näiteks juriidiliste dokumentide ja seaduste loomisel ning kohtumenetluse käigus. Juriidilise inglise keele kasutamine ulatub vähemalt mingil kujul mitu tuhat aastat tagasi.
On mitmeid unikaalseid tegureid, mis eristavad juriidilist inglise keelt enamlevinud standardinglise keelest, mida enamik inimesi tunneb. Kuigi see põhineb tavalisel inglise keelel, nõuab see väga spetsiifilise seadusega seotud terminoloogia tundmist, täpsemat kõneviisi ning isegi ladina ja prantsuse keele tundmist. Sellel on ka lauseehituse ja sõnakasutuse osas mitmeid veidrusi, mis võhikutele võivad tunduda segadusse ajavad. Näiteks dokumendi asemel, mis ütleb, et Mike Jones elas seal varem, võib see öelda midagi sellist, nagu Mike Jones elas varem ülalmainitud elukohas.
Sageli on juriidilist inglise keelt vaja selleks, et asjad selgemaks teha, kui standardne inglise keel võib olla mitmetähenduslik, mistõttu kasutatakse spetsiifilisemaid, ehkki keerukamaid sõnu, kuid seda saab sageli kuritarvitada. See loob keele ja suhtluse, mis on tarbetult pikk ja segane. Enamik neist probleemidest tulenevad juriidilises inglise keeles kasutatud sõnadest ja nende koostamise viisist. Sageli kombineeritakse kaks või kolm sõna, mis on üleliigsed, väljendamaks midagi, mida saaks väljendada ühe sõnaga. Näiteks võib dokument kasutada terminit tühine, selle asemel, et öelda kehtetu>/em>.
Seda tüüpi fraaside kasutamine, kuigi üleliigne, on siiski suhteliselt selge, kuid need võivad muuta dokumendid tarbetult pikaks ja raskemini loetavaks, kui neid on palju. Mõnikord on sõnad kokku löödud, mis on küll sarnased, kuid pole täpselt samad. See tekitab ebaselgust, mida alguses üritati vältida. Nende sõnade kasutamine pikkades ja ebatavaliselt sõnastatud lausetes, mis on veel üks juriidilise inglise keele levinud omadus, suurendab sageli segadust.
Paljud tänapäevase vormi kasutamise veidrused tulenevad selle päritolust. Õiguslik inglise keel sai alguse eelajaloolises Suurbritannias. Sajandite jooksul muutus see prantsuse, ladina ja germaani rahvastega sõdade tõttu kõigi nende keelte kombinatsiooniks, kusjuures paljud väljatöötatud terminid on kasutusel ka tänapäeval. Juriidilistes dokumentides tavaliselt kasutatav väljend ad hoc on ladina keel. Sõna üürnik on prantsuse päritolu. Varem kasutati ebakindluse vältimiseks koos eri keelte sõnu – seda tava kasutatakse ka tänapäeval.
Juriidilise inglise keele kasutamine oli varem isoleeritud riikides, kus inglise keel oli põhikeeleks, nagu Ühendkuningriik ja USA, kuid nüüd on see rahvusvahelises äris kasutamise tõttu laialt levinud kogu maailmas. Paljud koolid, kus varem õpetati ainult tavalist inglise keelt, õpetavad nüüd selle keele ametlikku juriidilist vormi. Internetis on palju saite, mis keskenduvad ainult seda tüüpi koolitustele.