Jumbo-punktkiri, mida nimetatakse ka laiendatud lahtriga punktkirjaks või suure rakuga punktkirjaks, on alternatiivne viis pimedate ja vaegnägijate erilise „keele” kirjutamiseks. Suures punktkirjas on punktikombinatsioonid identsed traditsioonilises punktkirjas kasutatavatega, kuid punktide ja lahtrite vahelist horisontaalset kaugust suurendatakse veidi. Täpid ise on sama suured kui standardsuuruses punktkirjas kasutatavad.
Jumbo punktkiri töötati välja spetsiaalselt pimedatele inimestele, kelle sõrmed on vähem tundlikud ja seetõttu ei tunne nad täpselt traditsioonilises stiilis kasutatavaid punkte. Inimestele, kes alles õpivad punktkirja keelt, võib see suurem punktkiri olla hea esimene samm. Paljud algajate töövihikud alustavad õpilasi jumbo-punktkirjaga ja muudavad need seejärel standardsuuruses. Jumbo Braille’i kirjastused aga laialdaselt ei kasuta ja selles suuremas formaadis toodetakse väga vähe raamatuid. Ehkki jumbo-punktkirja peetakse suurepäraseks õppevahendiks, võib üsna lühikese aja pärast olla hea mõte liikuda tavalise suurusega punktkirja lugemise juurde.
Igas suuruses punktkirjas märgitakse märgid paberile ja loetakse seejärel sõrmeotstega kergelt üle käsikirja. Iga punktkirja märk paigutatakse väikesesse ristkülikusse, mida nimetatakse punktkirja lahtriks. Iga tähte ja sümbolit tähistab üks kuni kuus kõrgendatud punkti ning nende punktide erinev paigutus näitab erinevaid tähti, numbreid, suurtähti ja kirjavahemärke.
Selle puudutusega lugemise süsteemi leiutas prantslane Louis Braille 1820. aastatel. Pärast nägemise kaotamist, kui ta oli alles noor poiss, otsis Louis Braille viisi, kuidas tema ja ta pimedad sõbrad saaksid privaatselt suhelda. Napoleoni sõjaväe poolt testitud ja tagasi lükatud koodi kohandamisega suutis punktkiri luua meetodi, mille abil pimedad saaksid iseseisvalt lugeda ja kirjutada.
Üksikisikud saavad kirjutada punktkirjas, kasutades spetsiaalset pliiatsit, et vajutada punktid paberitükile, mida hoitakse kahe hingedega metallplaadi vahel. Kui leht on ümber pööratud, tuleb reljeefsed punktid suunata üles ja lugeda vasakult paremale. Seda keelt on võimalik kirjutada ka elektrooniliste reljeefsete masinate või punktkirja kirjutusmasina abil. Jumbo-punktkirja pole mitte ainult kergem lugeda, vaid seda on ka lihtsam kirjutada, kuna lahtriaknad on suuremad ja algajatel on lihtsam pliiatsit õigesti paigutada.