Juhtmeteooria on arusaam, mis on seotud investeerimisühingu maksustamisega. Sisuliselt väidab kanaliteooria, et kui ettevõte kannab regulaarselt intressi, dividenditulu ja kapitali kasvutulu kliendibaasi ja ettevõtte aktsionäridele, siis ei peaks ettevõte nendelt rahadelt maksude eest vastutama. Selle asemel peaksid maksude eest vastutama ainult raha saajad, mitte ka investeerimisühing.
Juhtimisteooria aluspõhimõte on sellise tegevuse tagasilükkamine, mis tegelikult tähendab asjaomaste vahendite topeltmaksustamist. Kuna investeerimisühing ei pea kinni dividendidest ega kapitalikasumist, on arusaam, et nendest fondidest ei saada pikaajalist kasu. Sellisena ei ole investeerimisühingul põhjust maksta makse rahalistelt vahenditelt, mis ei jää tema käsutusse ja on tegelikult juba maksustatud ühingu aktsionäridele ja klientidele. Lühidalt öeldes väidab kanali teooria, et kahel erineval üksusel ei tohiks samadelt fondidelt tekkida maksukohustust.
Kuna kanaliteooria on seotud topeltmaksustamise vältimise võimalusega, on mitut erinevat tüüpi investeerimisühingud toetanud seadusandlust selle võimaldamiseks. Investeerimisfondide ettevõtted toetavad kanali teooriat, nagu ka kinnisvarainvesteeringute fondid või REIT-id. Idee seisneb selles, et enamiku ettevõtete jaoks omane topeltmaksustamise struktuur mõjutab seda tüüpi organisatsioone rohkem. Kui jaemüügi- või tootmisettevõttel on vahendeid topeltmaksustamise kompenseerimiseks, võib investeerimisühinguid pidada piiratumaks selles osas, kuidas nad saavad ressursse asjaomaste maksude katmiseks kasutada.
Juhtmeteooria õigluse osas puudub üksmeel. Toetajad näevad teoorias mitte ainult head äri, vaid ka tervet mõistust. Üksikisikud ja üksused, kes on vastu kanali teooria kontseptsioonile, näevad mõnikord seda lähenemisviisi nii, et investeerimisühingutele ja muudele finantseerimisasutustele antakse eelisseisund, mis ei ole ära teenitud.