Jugapuupõõsas on üks populaarsemaid aeglase kasvuga igihaljaid kodumaastikku. Kõik jugapuupõõsad on nõelkandjad ja silmatorkavalt tiheda rohelise lehestikuga. Enamikku neist põõsastest saab kasvatada ka paljudes kohtades tsoonides 4–7 ja nad taluvad üldiselt nii päikest kui ka varju. Tegelikult on enamik jugapuupõõsaid pärit Aasia, Euroopa ja Põhja-Aafrika osadest, mistõttu on need üsna mitmekülgsed.
Kuigi kasvatatakse mitut tüüpi jugapuupõõsaid, kuuluvad tõelised jugapuusordid perekonda Taxus. Märkimisväärseimad liigid on Jaapani jugapuu (T. cuspidata) ja inglise jugapuu (T. baccata). Jaapani jugapuu on vastupidavam ja kohanemisvõimelisem kui inglise sort ning talub külmemaid ilmastikutingimusi. Tänu oma mitmekülgsusele saab jugapuu põõsast maastikul palju kasutada.
Erinevate liikide vahelised suurused ja kuju määravad tavaliselt selle eesmärgi ja paigutuse maastikul. On jugapuu sorte, mis kasvavad kõrgeks ja püsti, tehes suurepäraseid valikuid privaatsushekkide jaoks. Leidub ka madalaid, laialivalguva iseloomuga jugapuupõõsaid ning lühikesi ja püstiseid põõsaid. Need on tüübid, mis sobivad rohkem kodu lähedale, tehes ideaalsed valikud vundamenditaimedeks.
Jugapuu põõsas on ümbritsetud pärimusega. Näiteks arvatakse, et sellel on igavese elu maine. Suur osa sellest on tingitud mõne liigi ainulaadsest kasvuharjumusest. Oksad kasvavad maa sisse, moodustades uusi tüvesid ja muutuvad lõpuks eraldiseisvateks, kuid omavahel seotud üksusteks. Jugapuu emased põõsad toodavad atraktiivseid punaseid marju ka talvel. Tavaliselt nõuab see aga isase põõsa lähedusest.
Kindlasti ei ole pärimus tõsiasi, et kõiki jugapuupõõsaid peetakse mürgiseks. Kui punase marja lihavad osad välja arvata, on nii viljas ehk marjas leiduv lehestik ja seeme mürgised. Okkad ja oksad on isegi kariloomadele mürgised. Kuid mitte kõik loomad ei väldi jugapuu põõsast. Hirved söövad ja tallavad põõsaid.
Küülikud näksivad aeg-ajalt ka jugapuupõõsaid. Taime marjadest toituvad oravad ja paljud linnuliigid, nagu sinikas ja seedervahatiib. Probleeme võivad põhjustada ka mõned putukate kahjurid. Näiteks on jugapuupõõsaid maastikul kõige levinumad putukad jahu- ja juurekärsakas.
Enamasti on jugapuu põõsas siiski tõsistest haigustest vaba. Mõnes piirkonnas on ta vastuvõtlik oksapõletikule. Kuna jugapuupõõsad kasvavad üsna aeglaselt, sobivad need ideaalselt vormimiseks ja trimmimiseks. Ülekasvanud või haigeid taimi saab kergesti tagasi lõigata, ilma et see kahjustaks põõsaid.