Joogal ja meditatsioonil on väga lähedane suhe. Idamaise harjutusena tuleneb jooga budistide, džainistide ja hindude praktiseerijate meditatsioonipraktikatest. Tänapäeval kasutavad inimesed üle kogu maailma joogat tervikliku treeningu vormina. Need, kes jätkavad jooga ja meditatsiooni kombineerimist, viitavad aga sellele, et see on tõhus stressimaandaja, mis suurendab jõudu ja stabiilsust, aga ka vaimset selgust ja distsipliini.
Juba 3000 eKr praktiseerisid spiritistid joogat füüsilise ja vaimse jõu ja tervise saavutamiseks. Selle nimi tuleneb sanskriti sõnast “yuga”, mis tähendab ühinemist või ühinemist. Mõned inimesed, kes praktiseerivad joogat vaimse harjutusena, ühendavad jooga ja meditatsiooni, et ühendada oma hing universumiga.
On mitmeid jooga vorme, mida saab kasutada meditatiivse praktikana. Hatha jooga on läänes kõige levinum vorm. Sellisena on see väga elementaarne praktika, mis ühendab füüsilised poosid konkreetsete hingamismeetoditega. Mõned harjutavad seda vormi lihtsalt joogatreeningu jaoks, teised aga osalevad hatha joogas osana oma vaimsest praktikast.
Nii jooga kui ka meditatsioon kasutavad hingamistööd, mis viitab rangele vaimsele keskendumisele hingamisele ja sellele, kuidas see seostub kehaga. Hingamistöö ajal püüab inimene oma hingamist kontrollida või luua teadliku hingamismustri. Range joogatreening hõlmab kontsentreeritud hingamist koos ainulaadsete poosidega, mis nõuavad ranget keskendumist kehale ja vaimule. Sel viisil kombineerituna võivad joogast ja meditatsioonist saada vaimne distsipliin.
Need, kes praktiseerivad joogat ja meditatsiooni koos, teevad seda selleks, et suurendada oma vaimset fookust, vaigistada ja isegi juhtida nii vaimu kui ka keha. Osaliselt on selliste eesmärk saada üle segavatest teguritest ja taluda füüsilisi asendeid, mis võivad olla füüsiliselt ja vaimselt ebamugavad, kuid mis arvatakse olevat kasulikud nii kehale kui vaimule. See võib olla stressimaandaja, samuti viis vaimse selguse ja tugevuse suurendamiseks.
Kui joogat kasutatakse rohkem kui füüsilise harjutusena, siis arvatakse, et see koosneb mitmest funktsioonist. Need funktsioonid hõlmavad distsipliini, jälgimist, füüsilisi harjutusi, hingamise kontrolli, sensoorset kontrolli, vaimset keskendumist, meditatsiooni ja valgustatud teadvuse seisundi saavutamist. Seetõttu on jooga ja meditatsioon sel viisil vaadatuna lahutamatult seotud.
Levinud eksiarvamus jooga ja meditatsiooni kohta on see, et need praktikad on religioon, mida nad ei ole. Jooga, nagu ka meditatsioon, on sageli osa inimese religioossest elust, kuid ei jooga ega meditatsioon ei ole religioon üksi. Inimesed, kes praktiseerivad joogat koos meditatsiooniga, esindavad erinevat religioosse taustaga inimeste rühma, millest mõnel pole religiooniga mingit sidet.