Jõhvikad pärinevad väikeselt lehtpuult, mida leidub peamiselt Põhja-Ameerikas. Marjad ise on väikesed, punased ja kergelt mõrkjad ning neid kasutatakse mitmesuguste mahlade ja maitseainete valmistamiseks. Jõhvikasalsa koosneb tavaliselt sellistest koostisosadest nagu sibul, paprika, tšillipipar ja muidugi jõhvikad. Sellel puuviljal on mitmeid tervisega seotud eeliseid ning see on hea kiudainete, mineraalide ja C-vitamiini ning niatsiini ning A- ja E-vitamiini allikas. Jõhvikasalsat kasutatakse sageli toidu maitseainena ja seda võib kasutada ka dipikastmena.
Jõhvikasalsa valmistamisel kasutatakse mõnikord ka konserveeritud jõhvikakastet; kuid värskeid jõhvikaid eelistatakse tavaliselt täiustatud maitse ja värskuse tõttu. Valmistamisprotsess on kiire ja lihtne ning hõlmab kõigepealt kõigi koostisosade kokku kogumist. Need hõlmavad tavaliselt küüslauku, koriandrit, köömnepulbrit ja ka ülalnimetatud koostisosi, kuigi olenevalt koka eelistustest võib lisada ka muid koostisosi. Mõnikord võib segule vähese vedeliku lisamiseks ja maitse muutmiseks lisada teist tsitrusviljamahla, näiteks apelsinimahla.
Koostisaineid võib omavahel segada käsitsi või köögikombainis. Nipp seisneb selles, et koostisosi ei tohi liiga palju vähendada, et üldine konsistents oleks liiga vedel. Jõhvikasalsal peaks ideaaljuhul olema piisavalt rammusaid koostisosi, et seda saaks krõpsu või kreekeriga kausist välja tõsta. Köögikombainis salsat blenderdades on soovitatav kasutada pulsi- või tükeldamise seadistust, mitte püree- või mahlaseadet. Tšillipipra seemned võib välja võtta, kui soovitakse mahedamat jõhvikasalsat.
Jõhvikaid ei saa kasutada mitte ainult sellistes toiduainetes nagu jõhvikasalsa, vaid uuringud on näidanud, et jõhvikate tarbimine võib aidata paljude terviseprobleemide korral. Need sisaldavad palju antioksüdante ja fütotoitaineid ning seetõttu arvatakse, et need on kasulikud inimestele, kes kannatavad peptiliste haavandite ja kuseteede infektsioonide käes. Flavonoide leidub taimsetes toiduainetes ja neid leidub ohtralt ka jõhvikates. Need toimivad tugevate antioksüdantidena ja võivad aidata ka ateroskleroosi korral. Samuti võivad need vähendada igemehaiguste ja teatud bakteriaalsete infektsioonide (nt Escherichia coli või E. coli) sümptomeid.
Jõhvikatest valmistatakse enamasti mahla ja kuivatatud tooteid, millest vaid väike osa müüakse tervena ja värskena. Mõnikord võivad need olla inimeste jaoks liiga hapud ja väga sageli on mahlad ja muud maitseained, näiteks jõhvikasalsa, magustatud, et neutraliseerida looduslike puuviljade teravust.