Jnana jooga, tuntud ka kui Gyana jooga, on määratletud kui tõeliste teadmiste tee. See on jooga vorm, kus inimene saavutab vabanemise läbi oma tõelise mina mõistmise, läbi mõistuse. “Jnana” on sanskritikeelne termin, mis sümboliseerib teadmisi või tarkust. See hõlmab mõtisklemist küsimuse üle, kes ma olen? või “mina” üle mediteerimine ja katsed realiseerida igavest mina kui puhta teadlikkuse seisundit, mis on väljaspool mõistust. Seda peetakse jooga üheks kõige keerulisemaks teeks.
Jnana jooga sobib kõige paremini neile, kes peavad end intellektuaalideks, kes otsivad vastuseid. Introspektiivsed isikud on ideaalsed kandidaadid jnana joogasse, mis seab erinevate tehnikate kaudu pidevalt kahtluse alla tõelise mina identiteedi. Praktika püüab mõista Jumala olemust kui puhast olemist või teadlikkust, tehes vahet selle puhta seisundi ja teadvuse objektide vahel, mis tavaliselt vaimus hõivavad.
Kui kasutada analoogiat, siis nähakse, et klaasil on välis- ja sisekülg, kusjuures mõlemad erinevad üksteisest. See sarnaneb sellega, kuidas inimesed tajuvad end igavesest minast eraldiseisvana. Jnana jooga puhul on pürgija eesmärk purustada või lahustada klaas ja tajuda kõigi asjade olemuslikku ühtsust.
Intellekti kasutatakse tööriistana ning pideva uurimise ja tähelepanu keskendamisega tegelikule minale, jnana joogale, saavutatakse „moksha” ehk valgustumine. See valgustunud olek jätkub ka siis, kui ta on hõivatud maiste tegevustega. Bhagavad Gita, üks hinduistliku filosoofia auväärsemaid raamatuid, sisaldab üksikasjalikke juhiseid tehnikate ja tavade kohta, millega jnana jooga peab päästmise saavutamiseks tegelema.
“Viveka” on intellektuaalse eristamise praktika, kus inimene toob pidevalt mõistuse kõrvale segavatest teguritest, püüdes mõista, mis on tõeline mina. “Neti neti” on sanskritikeelne termin, mis eitab. See tõlgitakse sõna-sõnalt “mitte see, mitte see” ja jnana joogi kasutab seda, et tõrjuda oma teadvusest välja mis tahes objekt, kuna see ei esinda tõelist mina. Selle taga on põhimõte, et kui kõik, mida mõistus oma teadlikkuses hoiab, on pagendatud, peab alles jääma tõeline mina.
„Vicara” tähistab endasse vaatamise, asjade uurimise ja nende üle mõtisklemise kvaliteeti. Teised atribuudid, mis sellel joogateel inimese jaoks on olulised, on irdumus ja intensiivne igatsus vabanemise järele. See joogatee põhineb hinduismi Advaita Vedanta filosoofial, mis väidab, et kõigil universumi olenditel on üks hing. Mõned valgustid, kes seda vormi õpetasid, on Ramana Maharishi, Adi Shankara ja tark Vashishta.