Jalgrattateed on spetsiaalselt määratud sõidutee lõigud, mis on mõeldud jalgrataste kasutamiseks. Paljud linnad üle maailma kasutavad jalgrattateid osana üldisest liikluskorraldusstrateegiast ning jalgrattateid võidakse täiendada ka eraldi jalgrattateede ja -radadega. Rattaradade teema on tegelikult pisut vastuoluline; Mõned jalgratturid näiteks usuvad, et need pole vajalikud ja mõnikord ohtlikud, samas kui teised pooldavad tungivalt rattaradade kasutamist, et kaitsta jalgrattureid ja hõlbustada tee jagamist.
Rattarada kulgeb tavaliselt autodele pühendatud teelõigu ja äärekivi või teepeenra vahel. Tavaliselt hõlmab tee ka ruumi, kus inimesed saavad välja sõita ja parkida, asetades jalgrattatee pargitud autode ridade ja sõidutee vahele. Luues jalgratturitele ettenähtud ruumi, võib rattarada muuta jalgrattasõidu turvalisemaks, kui nii jalgrattad kui ka autod on üksteisest teadlikud.
Linnad rajavad rattateid, lootes liiklust sujuvalt suunata ning eesmärgiga vähendada jalgratturite ja jalakäijate vahelisi konflikte. Kahjuks neid eesmärke alati ei täideta. Näiteks peavad jalgratturid mõnikord pöörates sõidukite liiklust ületama ja see võib autojuhte segadusse ajada, kuna jalgratturid peavad rattateelt lahkuma. Mõnel juhul ei ole jalgrattateed ka väga hästi projekteeritud, sundides jalgrattureid potentsiaalselt ohtlikesse ja konfliktsetesse olukordadesse ning sõidukid sunnitakse mõnikord jalgrattateele näiteks pööramiseks, muutes rajad jalgratturitele ohtlikuks.
Üks peamisi argumente jalgrattaradade kasuks on see, et need kipuvad soodustama jalgrattasõitu ja see näib olevat nii. Uued jalgratturid peavad jalgrattateid kasulikuks ja nad võivad suurema tõenäosusega rattaga sõita, kui nad näevad, et nende linnad on nende jaoks ette nähtud. Jalgrattateed on hea mõte ka suure rattaliiklusega linnades, kuna need võimaldavad linnadel kehtestada kohalikud seadused, mis on suunatud spetsiaalselt jalgratturitele, kasutades jalgrattateid ohutusvahendina. Rattaradadest on kasu ka algajatele jalgratturitele, kuna need aitavad luua jalgratturitele kasutamiseks ettenähtud teelõigu.
Et olla tõhus, tuleb rattateed ühendada terve mõistusega. Jalgratturid peavad vastutama oma kavatsustest märku andmise ja näiteks ümbritseval liiklusel silma peal hoidmise eest, samas kui autojuhid peavad jalgrattaradadel jalgratturitele järele andma. Autojuhid vastutavad ka selge signaalimise eest ning mõlemad pooled peaksid olema teadlikud kehtivatest eesõigusseadustest, tagades nende ohutuse ja liikluse takistusteta.