On mitmeid erinevaid seisundeid ja probleeme, mis võivad põhjustada jalgade magama jäämist, millest mõned on suhteliselt väikesed ja teised võivad olla üsna tõsised. Aeg-ajalt esinev tuimus ja kipitus on sageli tingitud vereringe vähenemisest. See juhtub tavaliselt siis, kui üks jalg on pikka aega ristatud üle teise või kui inimene istub kõval pinnal, ilma palju liigutamata, ning sellistel juhtudel lõpeb kipitus tavaliselt siis, kui inimene oma asendit muudab. Tõsisemad verevarustusprobleemid võivad olla põhjustatud pigem veenisisesest kogunemisest kui väljastpoolt tulevast survest; teatud haigusseisundid võivad samuti avaldada liigset survet veenidele ja arteritele, mis võib tekitada tunde, et jalad “magavad”. Mõnikord on ka nii, et selline unetunne võib olla mõne suurema, sageli mitteseotud haiguse, näiteks sclerosis multiplex’i, sümptom või kiirituse või muude vähiteraapiate kõrvalmõju. Üldiselt on kõigil, kes tunnevad muret jalgade magamise sageduse või intensiivsuse pärast, mõistlik läbida arstlik hinnang, et välistada tõsised seisundid või probleemid, samuti koostada personaalne hoolduskava.
Verevarustusprobleemid
Üks levinumaid põhjusi, miks jalad magama jäävad, on keha närvidele ja veenidele avaldatava surve suurenemine, mis kipub järk-järgult vähendama verevoolu. Veenid pumpavad verd jäsemetest ja jäsemetest eemale südame suunas, kuid kui need on kokku surutud, võib see liikumine tõsiselt väheneda. Mõju on põhimõtteliselt sama, mis vooliku lamendamisel või peale astumisel, kui vesi välja voolab; vett tuleb pidevalt, kuid see on palju aeglasem ja toru hakkab tavaliselt paisuma koos paigaldusvee rõhuga. Jalades põhjustab see surve sageli tuimust, eriti kui närvid on kokku surutud.
Enamasti on selline surveprobleem ajutine. Inimene võib istuda kohmakalt või ei liigu piisavalt, et soodustada õiget verevoolu. Ristatud jalgade puhul on tavaliselt nii, et pärast jala ülaosa eemaldamist taastub tunne. Mõjutatud jala kõndimine või “välja raputamine” võib samuti aidata verevoolu taastada.
Tõsisemad rõhuprobleemid
Süüdi võivad olla ka teatud meditsiinilised probleemid. Laienenud veresooned või ketta song võivad avaldada survet närvidele, mistõttu jalad jäävad magama. Mõnel juhul võivad armkuded ja teatud infektsioonid suurendada survet teatud kehaveenidele. Need seisundid võivad põhjustada tuimust, kipitust ja tunnet, et jalad jäävad magama. Sellistes olukordades on täieliku ravi tagamiseks sageli vaja operatsiooni ning füüsilist ja tööteraapiat.
Tahvli ehitamine
Verevarustuse vähenemine võib põhjustada ka jalgade magama jäämist. Enamasti on selle põhjuseks suur naastude või kolesterooli kogus veenides – haigusseisund, mida nimetatakse meditsiiniliselt ateroskleroosiks, ja seda esineb kõige sagedamini diabeetikutel. Seevastu jalgade verevoolu vähenemise suhteliselt väike põhjus on külmumine. Enamikul juhtudel, kui verevarustuse vähenemise algpõhjus on ravitud, on haige inimese jalad palju väiksema tõenäosusega magama jäänud.
Muude seisundite sümptomina
Mitmete tõsiste haigusseisundite puhul on mõnikord sümptomiks ka jalgade tuimus ja see võib olla ka teatud ravimite kõrvalmõju. Sclerosis multiplex’i varases staadiumis olevad patsiendid kogevad sageli näiteks püsivat tuimust jalgades ja jalgades ning see on mõnevõrra tavaline ka pärast insulti või krampe. Süüdi võib olla ka kiiritusravi ning kaltsiumi-, naatriumi- ja kaaliumivaeguse dieedid. Patsiendid, kes arvavad, et neil on vitamiinide ja mineraalide puudus, võivad kaaluda toidulisandi kasutamist. Samuti võivad nad täpse diagnoosi saamiseks soovida konsulteerida arsti või registreeritud dieediarstiga.