Idiomaatiline väljend “jalg ukse vahel” tähendab sisenemist millessegi, näiteks organisatsiooni, millega inimene on huvitatud edasi tegutsema. Saades jala ukse vahele madalal tasemel alustava töökohaga ettevõttes, võib inimene avada tulevikuks edasisi võimalusi. Idee seisneb selles, et väikeselt alustades saab inimene hiljem suuremat kasu, sest tugipunkt on loodud.
Üks levinud viis, kuidas seda fraasi kasutatakse, on kirjeldada nähtust, mille kohaselt alustatakse madalama palgaga algtaseme töökohaga ettevõttes, et saada sellega “jalg ukse vahele”. Hiljem sai inimene seda väiksemat ametikohta kasutada hüppelauana kõrgemale tasemele, mis oleks palju võimalikum, kuna ta oli ettevõttes juba tööle asunud, isegi kui mitte sellel tasemel, mida lõpuks sooviti. Kogu idee algab väikesest ja liigub seejärel ettevõttes üles.
See tehnika võiks töötada ka inimestega töökohtade asemel. Mees, kes soovib naist kohtingule kutsuda, võib näiteks alustada temaga igapäevase igapäevase vestluse alustamisest, lootes suhet edasi arendada. Pärast seda, kui ta sai jala ukse vahele, saaks ta neid igapäevaseid vahetusi kasutada, et teda paremini tundma õppida.
Idiomaatilise väljendina tuleb fraasi “jalg ukse sees” tõlgendada igas kontekstis, et seda õigesti mõista, kuna seda kasutatakse tavaliselt piltlikult. Selle fraasi algus oli aga sõnasõnaline. Varaseimad teadaolevad viited fraasile “jalg ukses” pärinevad USA-st, kus seda terminit kasutati tehnika kirjeldamiseks, mille abil jalg sõna otseses mõttes ukseavasse kinni lüüakse, et vältida ukse sulgumist, võimaldades seeläbi vestlust jätkata. Seda tehnikat kasutavad mõnikord erakonna töötajad ja ukselt-uksele müüjad.
Mõiste “jalg ukse sees” on ka psühholoogilise tehnika nimetus, mis sarnaneb selle fraasi tavapärasele kasutamisele, sest seal see välja töötati. Antud kontekstis tähendab see seda, et selle asemel, et alustada millegi suure küsimisega, tuleks alustada sellest, et küsida midagi väikest ja seejärel liikuda järjest suuremate asjadeni, kuni eesmärk on saavutatud. Selle asemel, et küsida näiteks väga kallist videomängu, võib laps kõigepealt küsida oma vanematelt odavamat. Kui lapse vanemad nõustuvad, võib laps jätkata, kuni lõpuks küsib tegelikku eesmärki – kallis mäng hankida, teades, et kõigepealt väiksemate küsimine ja saamine muudab tõenäolisemaks, et tema vanemad nõustuvad lõpuks suure mängu ostma. .