Mis on jalakrampide kõige levinum põhjus?

Kui inimese jala lihas tõmbub ise kokku ja jääb kokkutõmbunuks, nimetatakse seda krambiks. Jalakrampide kõige levinum põhjus on lihase ülekoormus, näiteks kui inimene teeb liiga palju trenni. Inimene on tavaliselt ka dehüdreeritud, kui ta kasutab jalalihaseid üle, suurendades sellega krampide riski. Jalakrampide teine ​​levinud põhjus on lihaste vigastus, nagu ka teatud mineraalide puudus. Mõnel juhul, näiteks öiste jalakrampide korral, pole jalakrampide põhjus teada.

Jalakrambid võivad inimesele anda märku, et ta ei saa piisavalt toitaineid. Kui kellegi veres pole piisavalt kaltsiumi, võivad tema jalad krampi minna, kuna kaltsium aitab lihastel korralikult kokku tõmbuda. Inimesel, kes võtab kõrge vererõhu tõttu diureetikume või veetablette, ei pruugi olla piisavalt kaaliumi, mis on veel üks jalakrampide põhjus. Madal magneesiumi või E-vitamiini tase võib samuti põhjustada jalakrampe.

Rohke treening või aktiivsus on võib-olla kõige levinum jalakrampide põhjus, eriti vanematel inimestel. Keegi võib kogeda ujumisest tekkivat säärekrampi või pärast jooksmist ülaosas. Jalakrambid võivad tekkida pärast treeningut, kui inimene pole treenimisega harjunud ega joonud tegevuse ajal piisavalt vett. Kui keegi teeb kuuma ilmaga trenni ega joo tegevuse ajal piisavalt vett, võivad jalakrambid olla esimene märk sellest, et teda tabab kuumarabandus.

Jalakrampide teine ​​põhjus on jalalihase või lihaseid ümbritsevate närvide vigastus. Kui keegi murrab oma jala, võivad lihased luumurru ümber krampi tõmmata, püüdes luud paigal hoida ja vältida liigset liikumist. Lihast ümbritsevate närvide ärritus võib samuti põhjustada krampi jalas.

Krambid võivad tekkida ka siis, kui inimene seisab pikka aega kõval pinnal. Liiga pikk istumine või ebamugavas asendis jalgadega lamamine võib samuti põhjustada krampe. Lamedate jalgadega inimesed võivad tõenäolisemalt kannatada jalakrampide all.

Jalakrampe saab vältida, hoides treeningu ajal vedelikku ja süües toitu, mis sisaldab palju toitaineid, nagu kaltsium ja kaalium. Kolm tundi enne treeningut peaks inimene jooma vähemalt pool liitrit vett. Treeningu ajal peaks ta jooma spordijooki või jooki, mis sisaldab elektrolüüte, nagu naatrium ja kaalium. Enne treenimist venitamine võib samuti krambid eemal hoida.