Jalalaba pingemurd on väike pragu, mis tekib luule ülekoormuse tõttu. Kui jalalihased väsivad, ei paku need luudele vajalikku tuge, võimaldades seega kahjustusi. Seda tüüpi vigastused on kõige levinumad inimeste seas, kes tegelevad sageli spordiga või mõne muu korduva suure mõjuga tegevusega. Inimestel, kellel on luud nõrgestavad haigused, näiteks osteoporoos, on suurem risk saada stressimurd.
Jalalammumurdude vigastused on peamiselt tingitud ülekoormusest. Kui jalg ikka ja jälle vastu maad lööb, ei väsi see mitte ainult lihaseid, vaid põhjustab pideva löögi tõttu jalas stressi. See võib juhtuda igal pinnal, kuid see on eriti levinud spordialadel, mida mängitakse kõvadel pindadel. Mõned spordialad, millel on suurim oht jalaluumurdude vigastuste tekkeks, on korvpall, tennis, võimlemine, jooksmine ja võrkpall. Samuti on tantsijatel suurem vigastuste oht.
Jala stressimurdude tekkes on kolm peamist tegurit: sagedus, kestus ja intensiivsus. Mida sagedamini kehalise tegevusega tegeletakse, seda rohkem on vigastusi. Pikaajaline tegevus võib põhjustada lihaste ülekoormust, mis nõrgestab keha kaitset jalaluude vigastuste vastu. Suure intensiivsusega löök võib jalga üle pingutada, nii et see ei saa end vigastuste eest kaitsta.
Parim viis treeninguga seotud jalaluumurdude vältimiseks on saada haritud keha piirangutest ja töötada nendes piirides. Oluline on olla tegevuseks sobivas vormis ja mitte püüda rohkem, kui keha suudab taluda. Tegevused peaksid toimuma turvalises keskkonnas, mis sobib igaks planeeritud füüsiliseks pingutuseks. Samuti on mõistlik omada igaks kavandatud tegevuseks piisavat varustust ja riietust ning eriti korralikke jalanõusid.
Tasakaalustatud toidukordade söömine ja korralik puhkamine võivad samuti aidata inimesel vältida jalaluumurdude teket, olgu siis raske füüsilise koormuse või luuhaiguse tõttu. Kõrge kaltsiumisisaldusega toidud on luude ehitamisel ja tugevdamisel eriti kasulikud. Nendes piirkondades peaksid eriti ettevaatlikud olema naised, kuna neil on kalduvus stressimurdudele.
Jalalalgatava murru tavalisteks sümptomiteks on järk-järgult tekkiv valu, mis kaob puhkusel, kuid süveneb igasuguse raskust kandva tegevuse korral, ja valulikkus luumurru tegelikus kohas. Sageli on turse ka pahkluude ümber ja jalalaba ülaosas. Mõnel inimesel võivad olla ka verevalumid, kuigi see ei juhtu alati.