Jäika inimese sündroom (SPS) on neuroloogiline haigus. Tundub, et see sarnaneb autoimmuunhaigusega. Tundub, et see haruldane seisund mõjutab rohkem naisi kui mehi, kuid see ei mõjuta tugevalt ühtegi konkreetset etnilist või rassilist rühma. Patsiendid kogevad tavaliselt järk-järgult süvenevaid sümptomeid.
Jäiga inimese sündroomiga patsiendil hakkavad sümptomid ilmnema tavaliselt neljakümnendate eluaastate keskel. Lihasjäikus ning jäigad jäsemed ja torso on nende patsientide seas tavalised. Patsiendid võivad mõjutada ebatavalisi kehaasendeid, näiteks olla märgatavalt küürus.
Teatud stiimulid võivad vallandada sümptomite episoodi. Patsiendid võivad olla eriti tundlikud puudutuse, müra ja emotsionaalse stressi suhtes. Kõik need käivitajad võivad põhjustada lihasspasme, mis võivad viia kukkumiseni.
Jäiga inimese sündroomi täpne põhjus ei ole teada. SPS võib olla tingitud sellest, et aju või seljaaju tõlgendab valesti autoimmuunvastust. Sellel võib olla seos ka mõne autoimmuunhaigusega. Näiteks võivad SPS-iga patsiendid kannatada ka diabeedi, vitiligo ja kilpnäärmehaiguse all. Nendel patsientidel võib olla suurem kalduvus epilepsia tekkeks.
Patsiendid võivad esialgu saada vale diagnoosi. Jäika inimese sündroomi võib valesti diagnoosida hulgiskleroosi, Parkinsoni tõve või fibromüalgiana. Mõnikord võib selle põhjuseks olla ka foobiad, ärevus või psühhosomaatiline haigus.
Jäiga inimese sündroomi diagnoosimine algab tavaliselt füüsilise läbivaatusega. Arst hindab patsiendi haiguslugu ja sümptomeid. Kui sümptomid on teada, võib arst välistada muud võimalikud meditsiinilised põhjused.
Diagnoosimisel on abi ka vereanalüüsist. Need tulemused võivad täpselt määrata glutamiinhappe dekarboksülaasi (GAD) antikehade arvu. Äärmiselt kõrge GAD-antikehade tase võib viidata võimalikule SPS-i diagnoosile.
Kui vereanalüüs näitab suurt hulka GAD antikehi, on diagnoosimise järgmine etapp elektromüograafia (EMG). See test hindab keha elektrilist aktiivsust lihastes. Tavaliselt näitab jäiga inimese sündroomi korral EMG madala sagedusega aktiivsust.
Jäiga inimese sündroomi jaoks on saadaval mitu võimalikku ravi, kuid ravi pole veel teada. Lihasspasmide ja -jäikuse kontrolli all hoidmiseks võib arst välja kirjutada krambivastaseid ravimeid. Sellised ravimid nagu bensodiasepiinid võivad aidata sümptomeid kiiresti kontrollida. Patsiendid, kes võtavad neid ravimeid, peaksid olema ettevaatlikud, et nad järgiksid hoolikalt oma raviskeemi. Kui patsient katkestab ravimi võtmise, võib tal tekkida ülekaalukas lihaste jäikus, mis võib põhjustada surmavaid hingamisprobleeme.
Muud võimalikud jäiga inimese sündroomi ravimeetodid hõlmavad füsioteraapiat ja käitumisteraapiat. Patsient võib leevendust leida ka immunosupressiivsest ravist, näiteks ravimteraapiast, mida nimetatakse intravenoosseks immunoglobuliiniks (IVIg). Patsiente tuleb teavitada kõigist võimalikest ravivõimalustest. Lisaks peaksid patsiendid hädaolukordades kandma meditsiinilise hoiatuse käevõru.