Veisehakkkaste on teatud tüüpi paks kaste, mis algab tavaliselt veisehakklihaga ja mida serveeritakse sageli mõne muu toiduga, näiteks kartulipudruga. Suur osa seda tüüpi kastmete maitsest tuleneb veiselihast, mis tavaliselt küpsetatakse pannil enne muude koostisosade lisamist. See lisab kogu kastmele tugeva veiseliha maitse, mida saab veiselihapuljongi lisamisega veelgi täiustada. Nii pruuni kui ka valget veisehakklihakastet saab valmistada mitmel viisil ja seda saab serveerida erinevate roogadega.
Nagu nimigi viitab, on veisekastme üks peamisi koostisosi liha ise. Kasutada võib erinevat tüüpi veisehakkliha, kuigi sageli eelistatakse veiseliha, mis ei ole liiga lahja ja sisaldab siiski veidi rasva. Seda tüüpi kastmes olevat veiseliha küpsetatakse tavaliselt enne mis tahes muid koostisosi, samal pannil või pannil, mida kasutatakse ülejäänud kastme jaoks. Kui kastmeliha on keedetud, eemaldatakse see tavaliselt pannilt, samal ajal kui osa sellest saadud õlist jäetakse maha.
Seejärel saab pannil küpsetada veisehakklihakastme täiendavaid koostisosi, nagu kuubikuteks lõigatud sibul ja šalottsibul, küüslauk ja seened. Veiseliha rasv hoiab neid põletamise eest ja lisab neile liha maitset. Kui aga keegi kasutab veiseliha, milles on palju rasva, peaks ta pärast keetmist järele jäänud vedelikust välja kurnama, et kaste ei oleks õline. Nende koostisosade küpsemisel võib kastmele lisada ka ürte ja vürtse, sealhulgas soola, pipart, salvei või peterselli.
Seejärel pannakse liha tagasi veisehakkkastmesse ja kastme saamiseks lisatakse vedelik. Pruuni kastme jaoks on see sageli veiselihapuljong, mis annab lisamaitset, mida vesi ei anna; Valge kastme jaoks kasutatakse puljongi asemel tavaliselt piima. Jahu või maisitärklist lisatakse kastmele tavaliselt keetmisel, mis aitab keetmisel kastet paksendada, kuid ei anna maitset. Kui kaste on saavutanud piisava paksuse, serveeritakse seda sageli tärklisega, näiteks kartulipudru, keedetud riisi või pasta või tükeldatud küpsistega üle valatult.