Andmetöötluses on jagatud mälu mälumaht, millele pääsevad juurde ja mida saavad samaaegselt kasutada mitmed erinevad programmid, võimaldades neil programmidel andmeid jagada ja vältida sama teabe üleliigsete koopiate loomist. Programmid võivad olla seadistatud töötama erinevatel protsessoritel või kõik kasutavad sama protsessorit. Seda mõnikord nimetatakse samaaegseks andmetöötluseks või paralleelseks andmetöötluseks. See lähenemisviis võimaldab mitmel kasutajal andmeid jagada, ilma et oleks vaja neid teise programmi kopeerida. See lähenemisviis aitab säästa lõppkasutajate aega ja võimaldab ka süsteemiressursse tõhusamalt kasutada.
Tavaliselt tähendab jagatud mälu tegeliku riistvaraga seotud mitme protsessoriga arvutisüsteemis saadaoleva muutmälu (RAM) plokkide kasutamist. Selles keskkonnas saavad mitu erinevat protsessorit kasutada saadaolevat mälu ilma, et see tekitaks häireid või vähendaks teiste protsessorite tõhusust. See tähendab, et kõik protsessorid töötavad sisuliselt samade programmide komplektiga, aeglustamata iga protsessori tegelikke ülesandeid.
Jagatud mälu seadistuse kasutamisel võib tekkida vähemalt mõni probleem. Sellel lähenemisviisil on mõned piirangud seoses sellega, kui palju protsessorit saab tegelikult mitme protsessoriga süsteemi kaasata. Selle põhjuseks on asjaolu, et protsessorid salvestavad mõnikord vahemälu. Väiksema arvu protsessorite puhul ei mõjuta see süsteemi tõhusust kuigivõrd. Seda tüüpi probleemide vältimiseks on hädavajalik tagada, et süsteemis saadaoleva muutmälu maht oleks proportsionaalselt suurem protsessorite arvust. See aitab vältida mis tahes tüüpi skaleerimis- või prioritiseerimisprobleemide tekkimist ja hoida süsteemil optimaalsest madalama efektiivsusega isegi kasutuse tippperioodidel.
Jagatud mälu ei ole ainus võimalik viis mitme protsessori poolt täidetavate ülesannete haldamiseks. Erinev strateegia, mida nimetatakse hajutatud mäluks, eraldab sisuliselt mälumahu igale hetkel kasutatavale protsessorile. Nagu ühismälu puhul, on ka teatud potentsiaali kitsaskohtade tekkeks, olenevalt kaasatud protsessorite arvust ja hetkel täidetavate ülesannete iseloomust. Samuti on olemas hübriidne lähenemisviis, mida tuntakse hajutatud ühismälu nime all ja mille eesmärk on tugineda mõlema lähenemisviisi tugevatele külgedele, minimeerides samas mis tahes tööprobleemide tekkimise võimalust.