Jagatud hooldusõigus, mida nimetatakse ka ühiseks hooldusõiguseks või jagatud hooldusõiguseks, on juriidiline termin, mida kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, kus mitmel isikul on lapse suhtes seaduslikud õigused. Jagatud hooldusõigust on palju erinevaid. Näiteks võib seda terminit kasutada, et viidata jagatud füüsilisele hooldusõigusele, jagatud õigusele teha lapse eest meditsiinilisi otsuseid või jagatud õigusele teha lapse eest haridusalaseid otsuseid. Samuti võib iga osapool teha palju erinevaid korraldusi, mis puudutavad täpselt seda, kuidas hooldusõigust jagatakse.
Jagatud hooldusõiguse kokkulepe esineb kõige sagedamini lahutusjuhtudel. Kui mõlemad vanemad soovivad lapsega suhelda, tuleb selle lapse hooldusõigus jagada. Vanemad saavad hooldusõigust jagada võrdselt – seda nimetatakse ühiseks hooldusõiguseks – sel juhul liigub laps majade vahel edasi-tagasi, jagades oma aega. Vanemad võivad kokku leppida ka teisiti, näiteks ühe vanema eestkosteõigus ja teisel külastusõigused kindla ajakava alusel.
Abielulahutuse kaks osapoolt võivad oma hooldusõiguse sõlmida ise või kui nad ei jõua kokkuleppele, võib nende eest otsuse teha kohus. Lahutuse korral sõlmitud hooldusõigus või kokkulepe vormistatakse tavaliselt kirjalikult ja kohus kiidab selle heaks. Vanemad on seadusega kohustatud järgima hoolduslepingut. Kui üks osapool seda ei tee, võidakse teda karistada kohtuliku karistusega, nagu kohtusse suhtumine lugupidamine või isegi inimrööv, olenevalt olukorrast.
Abielulahutuse kontekstis ei kehti alati hooldusõigus. Kui lapse kaks vanemat ei ole abielus, võib kohus määrata ka jagatud hooldusõiguse, kui mõlemad isikud soovivad lapsega suhelda. Sellistes olukordades peab isa üldjuhul tõendama oma vanemlikke õigusi, kui ema need vaidlustab, et tal oleks õigus ühisele hooldusõigusele.
Kuigi hooldusõiguse kokkulepped sõlmitakse enamasti vanemate vahel, võib hooldusõigus jagada ka muudel asjaoludel. Näiteks võib mõnel juhul vanavanemal või muul sugulasel olla õigus lapse hooldusõigus jagada. Samuti, kui isik, kes ei ole laps, on mingil moel teovõimetu ja vajab eestkostjat, näiteks seniilne isik või vaimse puudega täiskasvanu, kes vajab hooldust ja eestkostjat, võib sellistes olukordades olla ka jagatud hooldusõigus, kui mitu osapoolt avaldavad huvi eestkostes.