Jacana on veelind, mida leidub kogu lõunapoolkeral. Ühes loomariigi peamistes näidetes soorollide ümberpööramisest on jacana paaritumis- ja pesitsusaeg enamikust teistest lindudest äärmiselt erinev. Jacanas eksib harva veest kaugele ja elab suure osa oma alternatiivsest elustiilist mööda liiliapadjandit kõndides või kiskjate eest vee all peitu pugedes.
Erinevalt paljudest lindudest on emane isaslind peaaegu kaks korda suurem. Emasloom võib küpseks kasvada kuni 23 tolli (58 cm) pikkuseks, samas kui isasloom on tavaliselt vaid 6–15 tolli (umbes 15–39 cm) pikk. Mõlemal on kompaktne keha, pikk kael ja luigetaoline pea. Nad on hästi kohanenud eluks vee peal; jacana varbad on pikad ja neid saab laiali sirutada, et katta kuni 8 tolli (umbes 20 cm) laiune ala. See võimaldab neil kõndida üle ujuvate taimede, nagu liiliapadjad, millest tuleneb nende hüüdnimi liiliatraav.
Seda tüüpi linnud, mida leidub Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Indias ja Austraalias, hõlmavad mitut erinevat liiki. Nende hulka kuuluvad faasan-saba, Madagaskar ja vahi. Liikide lõikes domineerivad aga emased jakaanid.
Kogu pesitsusperioodi jooksul on emase ülesanne paarituda võimalikult paljude erinevate isastega ning muneda iga isase pessa keskmiselt neli muna. Emasloom hülgab munad, kui ta liigub oma järgmist paarilist otsima, ning isane koorub, toidab ja hoolitseb nende eest. On teada, et emased rüüstavad isegi teisi pesasid, purustavad mune või tapavad poegi ning võtavad seejärel pesa jälginud isase enda valdusse, et paarituda ja kellega ise muneda. Poeglaste seas on ülikõrge suremus ja arvatakse, et see emasloomade domineeriv sigimismuster kujunes välja jacanas, et toota rohkem mune ja tagada liigi edu.
Jacana suudab lennata vaid lühikesi vahemaid ning sagedamini leitakse teda jalutamas mööda soode või soode veepinda putukaid otsides või mööda rannajoont usse ja krabisid otsimas. Seda võib sageli näha ujuvate lehtede alla söömas otsimas. Ohustatud lind võib sukelduda vee alla ja jääda sinna, kuni oht on möödas, kusjuures ainult noka ots on piisavalt nähtav, et lind saaks hingata. Teravas kontrastis emasloomaga kaitseb isane oma poegi agressiivselt; kuigi nad saavad end toita ja reisida, jääb ta pärast koorumist nende juurde kuni 70 päevaks.