Jaapani hirss ehk Echinochloa esculenta on kiiresti kasvav üheaastane rohi, mida kasvatatakse kogu Kagu-Aasias, kus seda tarbivad nii inimesed kui loomad ning seda kasutatakse ka mulla erosiooni tõrjeks. Väga toitev kultuur, seda kasvatatakse ka USA kirdeosas, kus seda tuntakse hirssina, kuna seda kasutatakse peamiselt loomatoiduks. Jaapani hirss kasvab peaaegu kõikjal, isegi kehvas või raskes pinnases, mis ei talu paljusid muid põllukultuure, ja seda kasutatakse sageli kattekultuurina.
See söödakultuur kasvab 4 meetri kõrguseks või enamaks ja toodab oma suurte laiade lehtede kohal pisikesi punaseid seemneid. Jaapani hirss kasvab hästi jahedama ilmaga ja seda peetakse teistest sortidest paremaks, kuna see talub nii kuiva kui ka niisket mulda. Seda saab külvata ka varem kui enamik teisi hirsiliike ja see on koristamiseks valmis juba 1.2 päevaga. Selle taime laiaulatuslik juurestik aitab vältida mulla uhtmist tugeva vihma korral. Seda istutatakse ka märgaladele toidulisandina veelindudele ja teistele nendel aladel elavatele lindudele.
Jaapani hirssi nimetatakse mõnikord pardihirsiks, kuna see lind armastab oma seemneid. Sageli istutatakse seda mitmele aakrile, et neid rändel meelitada. Hirss istutatakse kuivale maale ja seejärel ujutatakse üle, kuna pardid tõmbavad loomulikult vett ligi. Tuvid ja vutid söövad samuti seemneid ning hirved käivad sageli ka hirsipõldudel, et lehti otsida.
Kattekultuurina kasutamisel on oluline istutada kvaliteetne seeme, et see oleks puhas umbrohuseemnetest. Kõik kasutatavad istutusseadmed peaksid samuti olema puhtad ja umbrohuvabad, et aidata umbrohu levikut ohjeldada. Jaapani hirss tuleks istutada kitsastes ridades väikese vahega ja võimalusel iga paari aasta tagant erinevasse kohta istutada. Hirsipõldudel on suurimaks probleemiks laialehelised umbrohud ja kõrrelised ning kuna hirssi süüakse, siis pole palju ohutuid umbrohutõrjevahendeid, mida nende likvideerimiseks kasutada.
Lisaks umbrohtudele kannatab Jaapani hirss sageli ka märkimisväärsete putukakahjustuste all. Armeeussid ja rohutirtsud nakatavad seda taime kõige tõenäolisemalt, kuid mõnes piirkonnas võivad probleemiks osutuda ka lutikad. Haigused ei ole väga levinud, kuid seenhaigus, mida nimetatakse tädiks, võib mõnikord seda tüüpi hirssi nakatada.
Kui Jaapani hirssi süüakse tavaliselt Aasia riikides, on see viimasel ajal muutunud populaarsemaks muudes piirkondades. See on suuresti tingitud tervislikuma toidu suundumusest ja hirsi söömine on hea viis lisada dieeti täistera. Seda saab asendada riisi või tatraga ning seda lisatakse leibadele ja muffinitele nii krõmpsutamiseks kui ka toiteväärtuse suurendamiseks. Hirss sisaldab palju valku, B-vitamiine ja mitmeid mineraalaineid.