Jaapani kuulrong ehk üldtuntud Shinkansen on tänapäevase ühistranspordi ime. See kiirraudteesüsteem veab hinnanguliselt 150–200 miljonit reisijat aastas ja sellest on saamas reisimise standard suures osas Jaapanis. Esialgu pakuti välja 1940. aastate alguses, kuid esimesed kuulrongid avati alles 1960. aastate keskel ning neid on alates rakendamisest palju täiustatud ja täiendatud.
Shinkansen on kiirrong, mille regulaarne kiirus ulatub peaaegu 200 miili tunnis (mph) või 300 kilomeetrini tunnis (kph). Mõned katsed on näidanud, et rongid on võimelised sõitma peaaegu kahekordse kiirusega, kuid ohutuse huvides on kuulrong aeglasema tempoga. Isegi aeglasemas tempos vähendab Jaapani täpprong märkimisväärselt pendelreisijate reisiaega ning on selle avamisest saati olnud tõhususe ja ohutuse eeskuju.
Jaapani kuulrong sõitis algselt Osaka ja Tokyo linnade vahel, järgides iidset teed, mis ühendas linnu alates samuraide ajast. Tänapäeval katab kuulrongi transiidisüsteem suurema osa Jaapani lõunasaarest, mistõttu on see kasulik erinevatel eesmärkidel. Kui igapäevased pendelrändurid kasutavad keskliine, et liikuda kaugetest äärelinnadest suurte linnade südamesse, saavad turistid ja vaatamisväärsused sõita Shinkanseniga hõlpsalt ja suure kiirusega kaugematesse sihtkohtadesse.
Mõned peavad kiirrongiliine, nagu Jaapani kuulrong, teretulnud alternatiiviks üha rahvarohkemaks ja kallimaks lennureisile, eriti suhteliselt lühikestel vahemaadel. Mõned Shinkanseni rongid võivad vedada kaks korda rohkem reisijaid kui kommertslennukid ning populaarseimad rongid võivad saabuda depoode mitu korda tunnis, võimaldades reisijatele suuremat ajakava paindlikkust. Lisaks on Jaapani kuulrongil erakordne ohutusrekord, mille üle 40 tööaasta jooksul on vaid üks rööbastelt mahasõit. 2009. aasta seisuga ei ole avariide või rööbastelt mahasõitmise tõttu hukkunuid juhtunud.
Vastupidiselt mõnele teadetele ei tööta Jaapani kuulrong reisimisel peamiselt magnetlevitatsioonil, vaid tugineb selle võrratute kiiruste saavutamiseks voolujoonelisele disainile ja täiustatud rööbastehnikale. Magnetlevitatsioon, mis on suhteliselt uus tehnoloogia, võimaldab magnetilise tõmbe tõttu ülisuurt kiirust ja jääb testimisfaasi nii Jaapanis kui ka paljudes teistes riikides. Magnetlevitatsioon näib aga olevat Shinkanseni tulevik, kuna Jaapani raudteejuhid kavatsevad 2025. aastaks Shinkanseni liinidel Maglevi rongid kasutusele võtta.