Jaanalinnusõnajalg, teaduslikult tuntud kui Matteuccia struthiopteris, on kolooniaid moodustava sõnajala liik, mis kuulub sugukonda Onocleaceae. Üks kõrgeimaid kultiveerimisel olevaid sõnajalgu, oma välimuselt meenutab jaanalinnu sulesid. Jahedamas kliimas kasvab taim lauspäikese käes, kuid soojemates piirkondades vajab see kaitset päikesesoojuse eest. Jaanalinnu sõnajalg esineb looduslikult parasvöötme kliimaga piirkondades, eriti Põhja-Ameerikas, Põhja-Aasias ja Põhja-Euroopas. Teised selle mitmeaastase taime nimetused on sulgsõnajalg ja aiasõnajalg.
Jaanalinnu sõnajala suured poolitatud lehed on dimorfsed, mis tähendab, et lehed võivad olla kas steriilsed või viljakad. Steriilsed lehed on peaaegu püstised, mõõtmetega umbes 3.3–5.8 jalga (1–1.7 m) kõrged ja umbes 8–14 tolli (20–35 cm) laiad. Need on lühikesed ja kitsenevad järk-järgult põhjas paljaks varreks. Viljakad lehed on seevastu lühemad ja nende pikkus on umbes 16–24 tolli (40–60 cm). Küpsemisel muutub lehevärv pruuniks ning kokkutõmbunud ja tugevalt modifitseeritud lehekude kõverdub eoslehekeste kohal, mis on sügisel arenev taimestruktuur, mis vabastab eosed kevade alguses.
Jaanalinnu sõnajala ebaküpsed lehed, mida tavaliselt tuntakse viiulipeadena, on söödavad ja neid käsitletakse köögiviljadena. Neid peetakse delikatessiks enamikus Põhja-Ameerika kirdepiirkonna maapiirkondades. Seda sõnajalga kasvatatakse Jaapanis ja idud, mida kohalikult tuntakse kogomi nime all, on samuti delikatess. Selle juurvilja õrn maitse on võrreldav herneste ja spargli omaga. Seda sõnajala kasutatakse sageli omlettide, suppide või salatite valmistamisel.
Jaanalinnu sõnajala paljundamine hõlmab tavaliselt selle lihtsalt tükeldamist ja teise kohta teisaldamist. Teine paljundusmeetod on risoomide, horisontaalsete maa-aluste varte kaudu, mis saadavad taime paljundamiseks välja juured ja uued võrsed. See dekoratiivne sõnajalg areneb rikkalikus ja niiskes pinnases ning see tuleks istutada avaratele aladele, kuna tal on kalduvus kasvada igas suunas. Pea kohal kastmist tuleks vältida, sest see võib lehed maha lüüa ja taime vaasikujulist kuju häirida.
Üldiselt on jaanalinnu sõnajala suurim vaenlane pakane. Pole teada ühtegi putukat või haigust, mis seda sõnajala tavaliselt ründaks, välja arvatud Uus-Inglismaa piirkonnas asuv koi röövik. Need röövikud hävitavad sõnajala juurestiku või puurivad läbi sõnajala varred.