Mis on Ištari värav?

Ištari värav on võimas ehitis, mis kunagi valvas üht kaheksast Babüloni linna sissepääsust. Algselt arvati, et need olid kadunud, 1899. aastal kaevati välja Istari värava osad ning 1930. aastatel valmis Berliinis Pergamomi muuseumis värava rekonstrueerimine, mis sisaldas suurt osa algmaterjalist, sealhulgas pühitustahvel. Tänapäeval võib Ishtari värava mitut osa leida muuseumidest üle maailma ning Berliini külastajad saavad taastatud väravaga ise tutvuda.

Ištari värava ehitamine toimus umbes kuuendal sajandil e.m.a kuulsa Babüloonia valitseja Nebukadnetsar II käsul. Nebukadnetsar tellis mitmeid ehitusprojekte, mille eesmärk oli austada Babüloonia jumalaid linna kaunistamisel, ning nende projektide hulka kuulusid ka Babüloni massiivsed müürid ja väravad. Kui Istari värav oleks valmis, oleks seda ümbritsevate seinte kohal kõrgunud sinise ja kuldse plaadiga kaunistused ning tugevast seedripuust ehitatud värav.

See värav oli tegelikult kahekordne värav, mille ühest väravast teise ulatus rongkäiguna tuntud kaetud promenaad. See promenaad oli hinnanguliselt umbes pool miili (umbes üks kilomeeter) pikk ja see oli ka kaetud seedripuust katusega. Promenaadi seinu kattis sinisel taustal kuldsete lõvide motiiv, värava välisseintel aga kujutati tänapäevase lehma eelkäijaid, keda tuntakse aurohidena, koos draakonilaadsete metsalistega.

Ištari värav oli pühendatud Babüloonia jumalanna Ištarile, kes jälgib nii armastust kui sõda, ning see oli populaarne koht pidulikeks rongkäikudeks ja paraadideks. Jumalate ja jumalannade kujudega võis suuremate ususündmuste rongkäigus paraadi minna ning sellistel üritustel osalesid oma usulise usu raames ka prominentsed ühiskonnaliikmed. Omal ajal peeti väravat Babüloni müüride kõrval üheks antiikmaailma imeks.

Ishtari värava külastamine on seda väärt, kui peaksite kunagi Berliini sattuma. Värav on 47 jalga (peaaegu 15 meetrit) kõrge ja see on hoolikalt restaureeritud, et inimesed saaksid aimu värava algsest välimusest ja tunnetusest. Ishtari väravast läbimine on samuti päris suur kogemus, kuna arhitektuur ja viimistletud meisterlikkus on tõeliselt tähelepanuväärne, kui arvestada asjaolu, et Ištari värav ehitati täielikult käsitsi ja ilma paljude kaasaegsete ehitustööriistade abita.