Asesõna on kõneosa, mida kasutatakse nimisõnade asendamiseks. Umbisikulist asesõna kasutatakse siis, kui inimene ei soovi konkreetset nimisõna näidata. Näiteks kui inimene soovib oma õpetaja jaoks kasutada asesõna, võib ta kasutada sõna „teacher” või „härra” asemel sõna „tema”. Kuningas.” Kui ta aga ei soovi kellelegi või millelegi konkreetselt osutada, võib ta kasutada isikupäratuid asesõnu, nagu “see”, “kõik”, “üks” või “igaüks”. Isikupäratu asesõna kasutamise näide võib olla juhtum, kus inimene ütleb: “See on hea” või “See pole kunagi lihtne”.
Täpsustatuse puudumine on umbisikuliste asesõnade toimimise mõistmisel võtmetähtsusega. Sageli kasutavad inimesed asesõnu viisil, mis määratleb isiku, koha või asja, millele see viitab. Selle näite võib tuua järgmisest lausest: Ta lasi uksel paugutada, kui ta hoonest lahkus. Sellisel juhul laseb konkreetne isik uksel paugutada ja isiku tuvastamiseks kasutatakse sõna “tema” ehk konkreetset nimisõna.
Seevastu umbisikulise asesõna näite võib leida järgmisest lausest: Igaüks oleks võinud ukse paugutada. Kuna sõna “igaüks” ei paljasta, kellest arutatakse, on see isikupäratu asesõna. Teiste umbisikuliste asesõnade näidete hulka kuuluvad ei keegi, kõik, see, mitte keegi ja keegi, kuigi on ka palju teisi.
Mõnikord kasutavad inimesed sõna “nad” umbisikulise asesõnana, kuid paljud panevad selle praktika peale kulmu. Näiteks lause “Nad ütlevad, et muutused on tulemas” ei tuvasta, kes “nemad” on, ja sellisena võib kuulaja või lugeja tunda end arutlusel olevate inimeste pärast segaduses. Mõned inimesed kasutavad seda asesõna ka üldiselt valesti, viidates sellega ühele inimesele või ettevõttele tervikuna.
Sageli tekitavad isikupäratud asesõnad probleeme ka subjekti ja verbi kokkuleppel. Näiteks kasutavad paljud inimesed sõna “kõik” mitmuse verbivormis, kuna nende arvates tähendab “kõik” paljusid inimesi. “Kõik” tähendab aga tegelikult kõiki ühte inimest ja võtab ainsuse verbi. Paljudel juhtudel saab inimene sellest veast aru, kui ta teeb lause, kasutades sõna “kõik” ja tegusõna “on” ning märkab, kui kohmakalt see kõlab.
Isegi sõna “sina” saab kasutada umbisikulise asesõnana. Selle näiteks on see, kui inimene teeb üldise avalduse, näiteks “Te ei tohiks kunagi oma hambaid hooletusse jätta.” Sellisel juhul tähendab kõneleja tavaliselt, et keegi või kõik peaksid hambaid pesema, selle asemel, et seda kommentaari konkreetsele inimesele suunata.