Isiklik rahandus on üksikisiku või perekonna valduses olevate varade tõhusa haldamise protsess. Lähenemisviis eeldab, et tähelepanu pööratakse leibkonna sissetulekute loomisele, eraldades sellest sissetulekust konkreetsed summad kõigi leibkonnaga seotud kulude katteks ning tegutsedes raha ja muude varade reservide loomiseks pideva finantstagatise tagamiseks. Isikliku rahanduse protsessis saab abiks kasutada mitmesuguseid ressursse.
Isikliku rahanduse ülesandeks on kindel arusaam leibkonna sissetulekute voolust. Sissetulek on tavaliselt töötasu või töötasu kujul, kuigi võib kehtida ka muud sissetuleku vormid. Sissetulekuks kvalifitseeruvad investeeringutelt teenitud intressid, alimentide või laste elatisraha ja muud hüvitised.
Lisaks sissetulekute allikate ja kogusumma väljaselgitamisele nõuab efektiivne isiklik rahandus ka selget arusaamist leibkonnaga seotud püsi- ja muutuvkuludest. Püsikulud hõlmavad sageli üüri- või hüpoteegimakseid, automakseid ja kõiki tasumata laene. Muutuvad maksed võivad sisaldada toidu-, igakuiseid kommunaalkulusid või igakuiseid pangateenustasusid.
Kui tulud ja kulud on kindlaks tehtud, on isikliku finantsplaani järgmine samm eelarve koostamine. Mingil määral on see juba saavutatud nii, et tehakse kindlaks, kui palju raha majapidamisse tuleb ja kui palju peab välja minema, et võlakohustusi täita. Lisaks nendele ridadele on vaja ka raha kõrvale panna kulude jaoks, mis ei pruugi korduda iga kuu. See võib hõlmata selliseid asju nagu rõivaste vahetus või autoparandus.
Pärast kõigi kehtivate võlakohustuste ja esmaste elamisvajaduste väljaselgitamist tuleb järgmise sammuna hinnata, kui palju sissetulekuid on alles. Sellest jäägist on võimalik alustada rahalise rikkuse loomist. Osa sellest ülejäägist võib kõrvale panna meelelahutuseks, näiteks väljas söömiseks või filmi vaatamiseks. Seda ülejääki tuleks aga kasutada ka säästukonto loomiseks, kolledžikuludeks raha kõrvale panemiseks, elukindlustuse ostmiseks ja pensioniplaani rahastamiseks. Isegi kui pärast kõigi kohustuste täitmist jääb järele vaid väike summa, on mõistlik see väike summa mingile intressikandvale kontole kõrvale panna. Aasta jooksul hakkab see väike summa kasvama ja loob rohkem finantsstabiilsust.
Isikliku rahanduse oluline osa on pensionile jäämise planeerimine. Isegi kui leibkonna inimestel on pensioniplaan töökoha kaudu, peaks isikliku plaani koostamine olema üks eesmärke. Lisaks pensionile jäämise planeerimisele on vaja eraldada ka rahalised vahendid, mida saab investeerida võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse ja muudesse ettevõtmistesse, mis aja jooksul tõenäoliselt rohkem rikkust loovad.
Juhul, kui tööandja makse kinni ei pea, dikteerivad isiklikud rahandused nende maksude arvutamise ja nende esitamise õigele valitsusasutusele. Selle prioriteediks seadmine aitab tagada, et alati oleks käepärast raha nii maksude kui ka muude juriidiliste kohustuste katmiseks.
Üks isiklike rahanduste oluline aspekt on eelarve efektiivsuse jälgimine ja vajadusel korrigeerimiste tegemine. Kohandamine võib olla vajalik sissetuleku suurenemise või kaotuse, ootamatute sündmuste (nt loodusõnnetus või terviseprobleem) või perekonna laienemise tõttu abielude või sündide tõttu. Idee seisneb selles, et tulevasi sündmusi oma võimaluste piires planeerides tuleb alati maksimaalselt ära kasutada olemasolevat vara.