Isheemiline eelkonditsioneerimine on protsess, mille käigus südame müokardi koe verevarustus katkeb lühikeseks ajaks. Pärast äralõikamist lastakse verel kudedesse reperfusioon, mis tähendab, et verevool taastub. Seda tehakse mitu korda. Arvatakse, et isheemilise eelkonditsioneerimise protsess võib aidata vältida kudede isheemilisi kahjustusi müokardi isheemiliste sündmuste, nagu südameatakk või müokardioperatsioon, ajal.
Müokardiinfarkt ehk südameatakk on kogu maailmas peamine surmapõhjus. Seda võivad põhjustada mitmed mehhanismid, sealhulgas naastude kogunemine veresoontesse, mis võib lõpuks põhjustada veresoonte ummistumist. See võib omakorda põhjustada mõne südamekoe surma, katkestades hapnikuvarustuse. Seda nimetatakse meditsiinis “isheemiaks” – vere äralõikamiseks piirkonnas.
Koronaararterite šunteerimine (CABG) on kirurgiline protseduur, mida tehakse südame-veresoonkonna haigustega patsientidele, kõige sagedamini pärast müokardiinfarkti. Põhimõtteliselt kinnitub pärgarteri külge blokeeritud ala kohal ja all üks teisest kehaosast pärit veresoone, mis võimaldab verel ummistusest mööda voolata. Seetõttu parandab see südame verevoolu ja hapnikuga varustamist. Siiski on CABG ajal oht, et teised südamekoed muutuvad protseduuri ajal isheemiliseks.
Arstiteadlased katsetavad selle riski minimeerimiseks eksperimentaalseid meditsiinilisi ravimeetodeid, nagu isheemiline eelkonditsioneerimine. Katsed on tehtud spetsiifiliste anesteetikumidega, et katkestada lühikeseks ajaks verevarustus, põhjustades isheemiat ja võimaldades seejärel reperfusiooni. Protseduuri korratakse kaks või enam korda. Nende uuringute tulemused on näidanud, et protsess võib mitmete biokeemiliste tagasisidemehhanismide abil vältida täiendavaid isheemilisi kahjustusi operatsiooni ajal.
Samuti on meditsiinilises vennaskonnas hüpotees, et isheemiline eelkonditsioneerimine võib olla kasulik südamekoe kahjustuste ärahoidmisel. See kehtib inimeste kohta, kellel on kõrge müokardiinfarkti risk, näiteks stenokardiaga. Isheemilise eelkonditsioneerimise ajastus on aga otsustava tähtsusega, kui see osutub elujõuliseks meditsiiniliseks sekkumiseks.
Isheemiline eelkonditsioneerimine võib kehtida ka muude kudede puhul peale südame kudede, kuigi suurem osa tööst on tehtud müokardi kudedega. Teised uuritud kuded on maks, aju ja neerud. Neerude isheemiline eelkonditsioneerimine võib aidata vähendada riskirühma kuuluvate inimeste ägedat neerupuudulikkust. Loomkatsed on näidanud isheemilise eelkonditsioneerimise kaitsvat toimet.