2008. aastal kehtestati majanduse stiimuli seadus, et vältida USA majanduslangust. Selle akti raames saadeti maksumaksvatele ameeriklastele IRS-i stiimulitšekid – maksumaksjatele saadetud raha, mille president George W. Bush oli neile käskinud majanduse turgutamiseks viivitamatult ära kulutada. Tšekid olid sisuliselt maksusoodustused ja nende väärtus varieerus sõltuvalt sellest, kui palju teatud maksumaksja eelmisel eelarveaastal teenis.
Aasta alguses hakkasid majandusteadlased USA majanduse tulevikust sünge pilti maalima, tuues põhjuseks majanduslanguse hirmud ja eluaseme hüpoteeklaenude kriisi. Sellise majanduslanguse peatamiseks võttis Kongress vastu 2008. aasta majandusstiimulite seaduse, mis muu hulgas saadaks igale USA maksumaksjale maksutagastuse tšeki. President Bush allkirjastas selle seaduse veebruari keskel ja ameeriklased hakkasid varsti pärast seda raha saama. Tšekid jagati välja sotsiaalkindlustuse numbrite alusel ja need toimetati ameeriklastele kogu aasta jooksul.
Üksikisikutel oli õigus saada IRS-i stiimulitšekke, mille väärtus oli vähemalt 300 USA dollarit (USD) ja mitte üle 600 USD. Abielupaarid saavad ühiselt avalduse esitamise korral allahindlust vähemalt 600 USD ja mitte rohkem kui 1,200 USD. Need allahindlused ei mõjuta IRS-i andmetel 2008. aasta maksudeklaratsioone. Kuigi stiimuli mõju andis teatud kasu, seisis USA silmitsi aasta lõpupoole kasvava majanduskriisiga.
Püüdes takistada ebaseaduslikel välismaalastel stiimulitšekkide saamist, lisati seadusesse muudatus, mis takistab soodustuste saamist elanikele, kellel on isikukood (ITIN), mitte sotsiaalkindlustusnumber. See tähendas, et illegaalsed välismaalased ei saa allahindlust, kuid see tähendas ka seda, et ülemere sõjaväepered ei saa seda ka. USA kodanikud võiksid muuta oma deklaratsioone, et esitada eraldi, kuid kasu ei kaaluks muudatust üles, sest eraldi esitades oleks sõltuvaid nõudeid vähem.