Mis on inuliin?

Inuliin on polüsahhariid, mida toodavad sellised taimed nagu sibul, porrulauk, Jeruusalemma artišokk ja küüslauk. Seda võib nimetada ka neosuhkruks, alanttärkliseks, alantiiniks ja diabeetiliseks suhkruks. Paljud tootjad panevad seda töödeldud toitudesse, kuna sellel on tohutult kasu tervisele. Seda saab kasutada ka suurema kalorsusega koostisosade, nagu rasv, suhkur ja jahu, asendamiseks. Siiski on ka vaidlusi selle üle, kui palju seda kasutada.

Taimed saavad enda jaoks energiat koguda mitmel viisil, millest üks on inuliin. Sellisena võib seda leida paljude taimede juurtest ja risoomidest. Süües ei tõsta see aine veresuhkrut, mistõttu on see valik diabeetikutele.

Inuliinil on palju eeliseid. Sellel on kolmandiku kuni neljandiku võrra vähem toiduenergiat kui suhkrul ja kuuendiku kuni üheksandiku võrra vähem kui rasval. See on ka lahustuv kiudaine, mis tähendab, et keha läbides moodustab see geeli. Kuna kiudaineid inimkeha ei seedi, läbivad need soolestikku suures osas puutumata. Seal toidab ta seal elavaid häid baktereid. Samuti aitab see vähendada halva kolesterooli imendumist organismis.

See aine võib suurendada kaltsiumi imendumist ja seda võib iseloomustada kui prebiootikumi. Prebiootikum on aine, mis toidab terveid baktereid organismi soolesüsteemis. See võimaldab neist toituvatel bakteritel areneda ja suurendada soolestiku tööd. Siiski tuleb märkida, et liiga palju võib mõnedel inimestel põhjustada puhitus, gaase, kõhulahtisust ja muid sümptomeid. See kehtib eriti nende kohta, kes on aine suhtes tundlikud.

Mõned inimesed mõistavad hukka rafineeritud inuliini kasutamise toidulisandina. Need oponendid väidavad, et ühe aine rafineerimine toidu kontekstist välja võib tuua rohkem kahju kui kasu. Nad viitavad tõsiasjale, et aine ei soodusta mitte ainult heade bakterite kasvu, vaid võib toita ka teatud soolestikus leiduvaid pärme. See võib toita ka halbu baktereid, nagu klebsiella. Klebsiellat on nimetatud soolestiku läbilaskvuse ehk lekkiva soolestiku põhjustajaks.

Lisaks väidavad oponendid, et kui toodet rafineerida ja kontekstiväliselt aina rohkematesse toiduainetesse panna, võivad allergilised reaktsioonid suureneda. Inuliini suhtes allergilisi juhtumeid pole palju. Kriitikud aga väidavad, et juhtumite arv suureneb, kui lisaaine ühiskonda tungib. Need vastased nõustuvad, et sellel ainel on palju eeliseid. Siiski näivad nad soovitavat, et inimesed sööksid seda loomulikul kujul, selle asemel, et kasutada seda toidulisandina.