Intraparenhümaalne hemorraagia on meditsiiniline termin, mida kasutatakse ajukoe verejooksu kirjeldamiseks. Seda tüüpi verejooksul võivad olla erinevad põhjused, sealhulgas sünnidefektid, infektsioon või traumaatiline vigastus. Selle seisundi sümptomid võivad olla väga erinevad ja võivad hõlmata osalist halvatust, kõrget vererõhku või segadust. Ravi sõltub verejooksu ulatusest, individuaalsetest sümptomitest ja patsiendi üldisest tervislikust seisundist. Mõned kõige sagedamini kasutatavad ravivõimalused hõlmavad vaatlust, retseptiravimite kasutamist ja kirurgilist sekkumist.
Traumaatiline sündmus, nagu autoõnnetus, spordivigastus või füüsiline väärkohtlemine, on intraparenhümaalse hemorraagia kõige sagedasemad põhjused. Muudeks teguriteks võivad olla infektsioonid, sünnidefektid või aneurüsmi rebend. Mõnel juhul võib selle seisundi põhjuseks olla kontrollimatu kõrge vererõhk või sirprakuline aneemia.
Intraparenhümaalse hemorraagia võimalikud sümptomid on vaimse seisundi muutused, nägemishäired või lihasnõrkus. Seda tüüpi hemorraagia võimalik kõrvalmõju on osaline halvatus, mis hõlmab tavaliselt ühte kehapoolt. Võimalikud on ka mitmesugused muud sümptomid, mis sõltuvad täpselt mõjutatud ajupiirkonnast ja ajukahjustuse ulatusest.
Mõned meditsiinitöötajad kirjeldavad intraparenhümaalset hemorraagiat kui rasket tüüpi verevalumit, mis mõjutab aju. Turse, intrakraniaalne rõhk ja ajukoe kahjustus on seda tüüpi ajuverejooksu võimalikud tüsistused. Pildiuuringud, nagu CT-skaneerimine, võivad aidata määrata verejooksu ja turse raskust ning aidata arstil koostada individuaalse raviplaani.
Kerge intraparenhümaalne hemorraagia, mis põhjustab vaid vähesel määral verejooksu ja ei põhjusta märkimisväärset turset, ei pruugi vajada spetsiifilist ravi. Selle asemel võib arst otsustada patsienti tähelepanelikult jälgida mis tahes muutuste suhtes, korrates sageli kuvamiskatseid perioodiliselt. Retseptiravimeid võib kasutada selliste sümptomite nagu valu, kõrge vererõhk või krambihoogude ennetamiseks või raviks.
Kõige raskematel juhtudel võib intraparenhümaalne hemorraagia vajada kirurgilist sekkumist. Seda tüüpi invasiivset ravi kasutatakse sageli ummistuste, näiteks verehüüvete või kasvajate eemaldamiseks. Kahjustatud veresooni või ajukoe saab mõnikord parandada operatsiooniga, vältides või vähendades püsiva ajukahjustuse riske. Järelevalvearst saab aidata patsiendil koostada individuaalse raviplaani, mis põhineb konkreetsetel tervisemuredel.