Mis on intransitiivne tegusõna?

Erinevalt transitiivsest tegusõnast on intransitiivne verb tegusõna, mis ei võta otsest ega kaudset objekti. See on tegevusverb, kuid toimingut vastuvõtvat objekti pole. Näiteks lauses “Sally cried” on “nuttis” intransitiivne tegusõna, millel pole otsest ega kaudset objekti, mis toimingut vastu võtaks. Mõned verbid, nagu “jooksma”, “riietuma” ja “pesemine”, võivad toimida nii intransitiivsete kui ka transitiivsete tegusõnadena. Nende laused teevad siiski selgeks, mis tüüpi tegusõnad nad on.

Lihtne nipp, et teha kindlaks, kas tegusõna on intransitiivne verb või transitiivne verb, on näha, kas lugeja või kuulaja saab pärast väite lugemist või kuulmist küsida otsese või kaudse objekti kohta. Näiteks kui keegi kuuleb lauset “John jooksis”, võib see inimene küsida: “John jooksis mida?” Isik saab pärida toimingut vastuvõtva objekti kohta. Ometi on lauses “John juhtis äri” kuulajale selge, mis objekt toimingu vastu võttis või mida John jooksis. Kuigi mõlemad laused on täielikud, on siiski võimalik esimese lause puhul küsida otsese või kaudse objekti kohta.

Intransitiivsete tegusõnade lisanäidete hulka kuuluvad “kahises”, “makstud” ja “maganud”. Lauses “Lehed kahisesid” on “kahises” intransitiivne tegusõna. Sellel ei ole otsest ega kaudset objekti, mis toimingut vastu võtaks. Lugeja või kuulaja võib küsida: “Mida lehed kahisesid?” Samamoodi on lausetes “Ma maksin” ja “Sa magasid”, “maksis” ja “magasin” intransitiivsed verbid, mis ei anna ühelegi objektile tegevust.

Pange tähele, et intransitiivsed verbid ei ole alati lause lõpus. Näiteks lauses “Lucy mängib igal hommikul” on “mängib” intransitiivne tegusõna, kuid see pole lause lõpus. Sama nipp kehtib ka intransitiivsete verbide kohta, mida lause lõpus ei esine. Kui kuulaja on öelnud: “Lucy mängib igal hommikul”, võib kuulaja küsida: “Lucy mängib mida?” Lucy võib mängida muusikariista või lauamängu või lihtsalt mängida ja lõbustada end nagu lapsed.

Olenevalt sellest, kuidas neid kasutatakse, võivad mõned verbid olla kas intransitiivsed või transitiivsed. “Mängib” on lauses “Lucy mängib igal hommikul” intransitiivne tegusõna, kuid lauses “Lucy mängib igal hommikul flööti” on “mängib” transitiivne tegusõna. Esimese lause puhul võib lugeja või kuulaja küsida: “Lucy mängib mida?” „Näidendid” ei võta otsest ega kaudset objekti, nii et lugeja või kuulaja ei tea, mida Lucy mängib või isegi seda, kas ta mängib midagi konkreetset. Kuid teises lauses lugeja või kuulaja juba teab, mida Lucy igal hommikul mängib, ja see on flööt.