Intervjuuprotsess on osa peaaegu kõigist värbamisotsustest ja paljude ekspertide arvates on see kõige olulisem värbamispraktika vorm. Küsimuste ja vastuste seeria kaudu võimaldab vestlusprotsess nii potentsiaalsel tööandjal kui ka tulevasel töötajal üksteist tundma õppida ning arutada positsiooni ja töökohta. Kuigi CV-d võivad anda hea ülevaate kandidaadi oskuste tasemest ja põhikvalifikatsioonist, võib vestlusprotsess anda ülevaate kandidaadi suhtumisest ja iseloomust.
Tööotsija jaoks võib vestlusprotsess paljastada palju asju töö, töökoha ja tööandja kohta. Paljud inimesed püüavad saada intervjuud pärast seda, kui on näinud ainult lühikest kuulutust või postitust, mis annab ainult töö üldise pealkirja ja põhinõuded. Vestlusele minek võimaldab taotlejal esitada küsimusi täpsete tööülesannete, käsuliini, edasiminekuvõimaluste, tööõhkkonna ning palga või hüvitiste kohta. Kuigi intervjuu võib tunduda puudutavat seda, kas kandidaat sobib sellele tööle, on ka kandidaadi enda otsustada, kas see töö on talle sobiv.
Tööandjad võivad vestlusprotsessi läbi viia mitmel viisil. Sageli on vestlused värbamisprotsessi teine või viimane etapp pärast esialgsete avalduste ja CV esitamist. Tööandja võib otsustada intervjueerida kõiki kandidaate või mõnda parimat kandidaati, kellel näib olevat kõige rohkem kogemusi. Intervjuule pääsemine võib sõltuda kandidaadi rakendatavatest oskustest, isiklikest kontaktidest, mainest selles valdkonnas või isegi taotlejate arvust.
Intervjuud võib läbi viia telefoni teel või isiklikult. Telefoniintervjuud on sageli isikliku vestluse eelsamm ja seda võidakse teha selleks, et valdkonda piirduda vaid mõne kandidaadiga. Kuna vestlusprotsess võib toimuda nädalaid või kuid pärast avalduste esitamist, võimaldavad telefonivestlused tööandjal kindlaks teha, kas taotleja on endiselt tööst huvitatud. Isiklikud vestlused võimaldavad nii kandidaadi kui ka tööandja jaoks kõige üksikasjalikumat läbivaatust ja võivad võtta palju kauem aega kui telefonivestlus.
Vestluse käigus võib tööandja esitada erinevaid küsimusi taotleja motiivide, ambitsioonide, kogemuste, hariduse ja isiksuse kohta. Need aitavad kindlaks teha, miks taotleja seda tööd soovib, kas ta on tööülesanneteks valmis ja millise suhtumise ta võib töökohale kaasa tuua. Mõned tööandjad võivad taotlejaid nende vastuste põhjal hinnata või hinnata, kuigi see teave on üldiselt privaatne. Reitingud ja hinded võivad olla kaalutud sõltuvalt tööandjast ja töökohast; mõned võivad näiteks oskusi suhtumisest olulisemaks pidada. Pärast kõigi intervjuude lõppu annab tööandja tavaliselt töö kõrgeima kaalutud reitinguga inimesele, kuigi selle järelduse saavutamiseks võib läbi viia mitu vestlusringi.