Interaktiivne fitness on tehnoloogia kasutamine kardiovaskulaarsete tegevuste jaoks. Pihuseadmetega varustatud videomängud ja arvutid võimaldavad interaktiivses treeningus osalejatel simuleerida tegelikke spordiliigutusi, samal ajal kui nad jälgivad oma tegevust teleriekraanil või arvutimonitoril animeeritud tegelaste jäljendatuna, luues virtuaalse reaalsuse. Brain fitness, e-mängud ja eksermängud on selliste seadmete kõnekeelsed nimetused. Selline tehnoloogia suudab tuvastada liikumiskiirust, põletatud kaloreid ja lihaste kaudu avaldatava surve suurust. Samuti võivad nad juhendada kasutajaid õige kehahoiaku ja treeningliigutuste õige sooritamise suunas.
2000. aastate keskel alustatud interaktiivset treeningut turustati esmakordselt lastele ja teismelistele, et võidelda istuva eluviisiga ja meelitada nende soovi digitaalsete mänguasjade järele. Viimastel aastatel on aga täiskasvanud ja pensionärid võtnud omaks interaktiivse fitnessi kui viisi tõsta toonust, tõsta pulssi ja nautida simuleeritud sporditegevust oma kodus. Kasvav trend on muutnud tervislikud interaktiivsed mängud peaaegu 20 protsendiks müüdud videomängudest.
Spordialad, nagu tennis, bowling ja poks, on ühed kõige levinumad kasutatavad interaktiivsed treeningmängud. Mõned videomängude tootjad turustavad aga spetsiaalseid treeningprogramme, mis hõlmavad simuleeritud personaaltreenereid, kes juhendavad kasutajaid tund aega treenides ja muudes harjutustes. Mängud varieeruvad madala intensiivsusega kuni kõrge intensiivsusega ja võivad rahuldada erinevaid treeningtasemeid. Müüakse nii anaeroobseid kui ka aeroobseid videofitnessimänge.
Paljud treeningu pooldajad väidavad, et interaktiivsete videomängude esilekerkimine on tõstnud noorte vormisoleku taset, aidates neil aeglaselt välja staatilisest ja istuvast eluviisist ning võimaldades mõnel võidelda noorte ülekaalulisuse trendidega. Paljud kasutajad, sealhulgas eakad, leiavad, et interaktiivse treeningu helid, värvid ja animatsioon on rohkem stimuleerivad kui traditsioonilised aeroobikavideod või kodus kasutatavad treeningseadmed, nagu jooksulindid ja statsionaarsed jalgrattad. Igas vanuses osalejad teatavad sageli, et interaktiivne treening parandab nende emotsionaalset meeleolu ja tõstab energiataset, pakkudes samal ajal meelelahutust.
Uuringu kohaselt, milles võrreldi traditsioonilisi harjutusi interaktiivse fitnessiga, tõusis kolm korda nädalas interaktiivseid videomänge kasutades treeninud osalejatel vere hapnikutase oluliselt; enamik kasutajaid võttis 8 protsenti rohkem hapnikku. Uuring näitas ka, et tehnoloogiapõhise fitnessi kasutajad olid suurema tõenäosusega treeningutega kooskõlas; neil oli tavaliselt 30 protsenti suurem tõenäosus treenida. Paljud fitnessi pooldajad soovitavad parima kasu saamiseks segada interaktiivset treeningut standardtreeninguga.